Siim Kallas: lääs ei mõista majandussanktsioonide küsimuses Venemaad kunagi

Moskva otsib kõiki võimalusi sanktsioonidest möödahiilimiseks ja erimeelsuste tekitamiseks Euroopa Liidu sees, enne kui majandussanktsioonide küsimus taas tõstatub, kirjutab Tartu ülikooli rahvusvahelise majanduse professor Siim Kallas portaalis EurActiv.

Kui asjakohased on sanktsioonid ning milline on nende mõju Venemaa majandusele ja poliitikale, küsib Kallas. Lääne mõtlemise järgi on nende mõju oluline. Venemaa liitlased nimetavad neid kõrvalisteks. Kumb on tõele lähemal?

Üks faktor, mis viitab sellele, et sanktsioonid kujutavad endast Venemaa jaoks tõsiseid probleeme, on laenukriis, mis kummitab paljusid Vene firmasid, kirjutab Kallas. Kõige rängem on see 2016. aastal. Selle aasta detsembris peab Venemaa korporatiivsektor tagasi maksma 32 miljardit dollarit ning igasugune refinantseerimine käib tõenäoliselt väga kõrgete intressimääradega. Kokku peavad Vene pangad ja muud firmad praegusest hetkest kuni 2015. aasta lõpuni Kallase sõnul tagasi maksma 134 miljardit dollarit.

Tõsistes finantsraskustes on ka üks Venemaa energiasektori lipulaevu, naftafirma Rosneft. Suurtes võlgades ning Euroopa Liidu ja USA kapitaliturgudest ära lõigatud Rosneft sõltub Kallase sõnul Moskva toetusest ja ettemaksulepingutest Hiinaga, et oma võlakohustused täita.

Kallas märgib, et Venemaa eelarve on surve all nii tulude kui ka kulude poolel. Moskva on üritanud laenata võlaoksjonite kaudu, kuid üheksa järjestikust oksjonit on läbi kukkunud. 24. oktoobril suutis Venemaa laenata tagasihoidlikud 208 miljonit dollarit, kuid intressimäär – 9,37 protsenti – tundub Kallase hinnangul liigkasuvõtmisena. Nagu on hästi dokumenteeritud, on toimunud ka enneolematu kapitali väljavool Venemaalt, samal ajal kui sõjaliste kulutuste ennustus 2015. aastaks on kasvanud 21 protsenti.

Vene võimud, sealhulgas keskpank, on kindlalt deklareerinud, et mingeid piiranguid kapitali liikumisele või rubla kursi kõikumisele ei tehta, kirjutab Kallas. Võttes aga arvesse Venemaa avalike väljaütlemiste usaldusväärsuse astet, ei peaks selliseid lubadusi tõena võtma, leiab Kallas.

Kallas usub, et me peaksime olema valmis vähemalt Rosnefti ja Vene pankade piiratud maksevõimetusteks. On olemas ka täielike pangakrahhide võimalus.

Kõik see viitab Kallase hinnangul sellele, et Venemaa majandus on suures hädas. Vene ühiskond on aga majandussanktsioonide suhtes väga paindlik. See ühiskond on sajandeid leppinud jõukuse kaotamisega imperialistlike ja sõjaliste eesmärkide saavutamise heaks, märgib Kallas.

Siin ongi fundamentaalne erinevus rikka lääne tarbija ja vene inimeste vahel, osutab Kallas. Viimase 12 kuu jooksul on rubla dollari vastu odavnenud 16 protsenti. Rublaomanikud on dollariomanikega võrreldes märkimisväärselt vaesemaks jäänud, aga kes sellest hoolib? Venemaalaste igapäevaelus ei mängi vahetuskurss mingit rolli.

Mida öelda toiduembargo kohta, küsib Kallas. Venemaal on olnud nälg ja toidupuudus aastakümneid, veidi vähem vorsti täna ei muuda midagi.

Tuhanded venemaalased võivad olla ostnud kinnisvara Londonis, Skandinaavias, Balti riikides, Dubais ja mujal, et põgeneda sinna, kui elu muutub kodumaal väljakannatamatuks, kirjutab Kallas. Vaid kaheksa protsenti venemaalastest veetis aga 2013. aastal puhkuse välismaal, 92 protsenti jäi kodumaale.

Venemaa dollarimiljonäride arv võib olla eelmisel aastal kahekordistunud, kuid Venemaa kodanike üldine jõukus kahanes samal ajal kuus protsenti, näitab Kallas.

On fakt, et enamik Venemaa kodanikest elab endiselt nõukogude tingimustes – samades viletsates korterites, samasuguses suhtelises vaesuses, samasuguses peaaegu täielikus isolatsioonis muust maailmast, märgib Kallas. Nad elavad ühiskonnas, mis on lääne majandussanktsioonide suhtes ülimalt trotslik ning on alati valmis kannatama, et toetada kõrgemaid poliitilisi eesmärke – mis enamasti sisaldavad agressiooni väljaspool Emakest Venemaad ennast.

Millised on siis järeldused? Venemaa refinantseerimisprobleemid hakkavad tunda andma 2015. aasta lõpus. Lääne sanktsioonide kehtivuse lõppemise kõige tõenäolisem tähtaeg on Kallase sõnul 2015. aasta august. Kas keegi usub tõsiselt, et Venemaa lõpetab oma okupatsioonid Ukrainas, Moldovas ja Gruusias, küsib Kallas.

Loomulikult otsib Venemaa teid sanktsioonidest möödahiilimiseks. Kallase sõnul on Šveits alati valmis laenama, kuigi Vene firmade Šveitsi vahendajatele makstav hind on tohutu.

Venemaa jaoks on Kallase sõnul jätkuvalt eluliselt tähtis õhutada erimeelsusi Euroopa Liidu sees, enne kui majandussanktsioonide küsimus taas tõstatub. Venemaa kasutab kõiki võimalikke trikke – propagandat, väljapressimist, isegi altkäemaksu. Nad tegutsevad lobigruppide kaudu, nad kasutavad valediplomaatiat, nad teevad võltse rahuettepanekuid, kirjutab Kallas.

Ja kui 2015. aasta lõpus paistavad asjad veelgi hullemad, mis takistab uue sõjalise seikluse ettevõtmist moraali tõstmiseks, küsib Kallas lõpetuseks.