Siinsed meediaettevõtted soovivad digimaksu juba 2021. aastaks. Mida sellega peale hakata võiks?

Eesti meediaettevõtted teevad ettepaneku kehtestada juba 2021. aastaks digimaks, mitte lükata seda kaugemasse tulevikku. Nende sõnul tagaks maks erinevate turuosaliste võrdse kohtlemise.

Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanek digimaksu kehtestamiseks Eestis taotleb turuosaliste võrdset kohtlemist, sest praegu maksavad meie kohalikud meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse, ütleb liit pressiteate vahendusel.

Meediaettevõtete hinnangul on situatsioon ebaõiglane mitte üksnes Eesti meediaettevõtete jaoks, vaid ka Eesti riigi jaoks, kes kaotab igal aastal miljoneid eurosid maksuraha.

Seetõttu peavadki nad nii meediaettevõtete kui Eesti riigi jaoks vajalikuks võrdse kohtlemise kehtestamist esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus.

Tuleb järgida teiste EL-i riikide eeskuju

Avalikkuses on kõlanud väiteid, nagu töötaks OECD välja ülemaailmset digimaksustamise regulatsiooni, mis võiks jõustuda kolme aasta pärast, märgib meediaettevõtete liit oma avalikus pöördumises.

Liidu sõnul ei ole tegelikkuses aga garantiid, et rahvusvaheliste majandussuhete pingestunud olukorras selles küsimuses nimetatud ajaks konsensusele jõutakse. Samuti pole garantiid, et OECD ettepanekute nurjumise korral jõuaks Euroopa Liit kiiresti oma digimaksustamise regulatsiooni jõustamiseni, nagu ta on seda lubanud.

Sellises olukorras on seitse Euroopa Liidu riiki kehtestanud või kehtestamas siseriiklikku eraldiseisvate digimaksu, mis kõik tuginevad Euroopa Komisjoni väljatöötatud lahendustele. Maks on juba jõustatud Prantsusmaal, kus president Macron on võtnud võitluse internetihiidudega südameasjaks ning soovib kaitsta oma turgu ja tootjaid. Digimaks on menetluses Suurbritannias, Austrias, Itaalias ja Tšehhis, vastav eelnõu on koostamisel Sloveenias.

Soovivad 3-5%-list digimaksu

Meediaettevõtete sõnul pole niisuguses olukorras mingisugust mõtet venitada ja oodata digimaksu kehtestamisega ka Eestis. "Me ei ole ainsad Euroopa Liidus ning me ei teeks seda enda väljatöötatud mudeli järgi, vaid saaksime tugineda Euroopa Liidus juba väljatöötatud raamistikule, mida pole vastu võetud Iirimaa ja Skandinaavia riikide vastuseisu tõttu (tuletame meelde, et mitmed digihiiud on Euroopa Liidus registreerinud oma tegevuse Iirimaal, Skandinaavia riigid aga seisvad näiteks Spotify huvide eest)," põhjendab meedialiit, viidates sellele, et enne meid on seda juba teinud või tegemas mitmed Euroopa Liidu juhtivad riigid.

Seetõttu on Eesti Meediaettevõtete Liit esitanud vastava digimaksustamise ettepaneku rahandusministeeriumile ning teeb ettepaneku kehtestada rahvusvahelistele tehnoloogiahiidudele digimaks maksumääraga vahemikus 3-5% riigis teenitud brutotulust enne 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmist.

INFOKAST: Mida täpselt meediaettevõtete digimaksu idee endast kujutab?

Maksubaas:

maksustatakse järgmiste teenuste osutamisega teenitud müügitulu:

• veebisaidil, arvuti- või mobiilirakenduses või muus „digitaalliideses“ reklaami näitamine Eestis asuvatele kasutajatele;
• sellise tasulise rakenduse kasutusse andmine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda või mis aitab kasutajatel üksteisele kaupu või teenuseid pakkuda (nt sotsiaalmeedia- ja jagamisplatvormide tasulised teenused)
• ja kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal rakenduses loodud andmete müük

Maksukohustuslased:

ettevõtjad, mille kontserni eelmise kalendriaasta ülemaailmne käive ületab 750 miljonit eurot ja Eestis saadud maksustatav kogutulu ületab künnise vahemikus 100−500 000 eurot

Maksumäär:

3−5% Eestis digiteenuste osutamisega teenitud kogubrutotulust

Täna puuduvad maksu- ja tolliametil Eestis piisavad andmed võimaliku maksutulu väljaarvutamiseks. Kui lähtuda teiste riikide prognoosidest, oleks rahvaarvusid ning maksumäärade erinevust arvesse võttes illustratiivne maksutulu vahemikus 9−24 miljonit eurot.

Milleks maksutulu kasutada võiks?

Meediaettevõtete liit leiab, et saadavat maksuraha võiks kasutada meedia vabaduse ja mitmekesisuse projektide toetamiseks.

„Digiteenuste maksust laekuvate vahendite arvel on Taani eeskujul võimalik rahastada innovatsiooni- jm otsetoetusi Eesti lugejaskonnale suunatud, sõltumatu toimetusega ja valdavalt ajakirjandusliku sisuga trüki- ja internetimeedia väljaannetele," on kirjas meediaettevõtete liidu esitatud kavas.

Liit leiab, et selline maksutulu kasutamine meedia vabaduse ja mitmekesisuse tagamiseks innovatsiooni- jm otsetoetuste näol on tõenäoliselt koosõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, kui toetuste süsteem ei diskrimineeri Eesti lugejale suunatud välismaiseid väljaandeid