Siinsed metsakaitsjad jäid pika ninaga: taanlaste välja käidud regulatsioon lubab Eesti päritolu puitu põletada

 (71)
Graanul Investi Eestis toodetavad puidugraanulid
Graanul Investi Eestis toodetavad puidugraanulidFoto: Argo Ingver

Kuigi suur hulk Eesti metsakaitsjaid pöördus augusti alguses Taani ministrite ja rahva poole, kutsudes taanlasi importpuidu kasutamist lõpetama, on Taani valitsus otsustanud oktoobri alguses kokku lepitud ettepanekus sellega jätkata.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks algatusel ja 313 eestase allkirjaga kirjas, mis läkitati augusti alguses Taani avalikkusele, otsustajatele ja rahvale, rõhuti sellele, et Taani on Eestis toodetud puidugraanulite suurim sisseostja. „Graanul Invest, Euroopa suurim graanulitootja, tunnistab avalikult, et kasutab terveid puid ning jääke või raidmeid vahekorras üks ühele, aga seda suhtarvu pole keegi tegelikult eraldi üle kontrollinud,” toodi pöördumises välja.

„Vannutame teid puidulise biomassi kasutuse osas ümber mõtlema. Eesti on väike riik, mis kannatab endiselt oma keeruka poliitilise mineviku mõjude all. Poliitiline toetus säästlikule metsandusele on nõrk, samas kui metsasektor on väga mõjukas. Tööstus põhimõtteliselt kontrollib ministeeriumit,” ütlesid taanlaste poole pöördunud eestlased.

Jätkusuutlikkus on oluline, aga imporditud biomassi ei keelustata

Eesti metsakaitsjate kriitikat nimetasid mitmed osapooled pärast seda alusetuks. Teiste hulgas oli ka rahvusvaheline jätkusuutliku majanduse mõttekoda NEPCon, kes märkis oma avalikus avalduses muuhulgas, et Eesti metsasus kasvab pidevalt, samas Eesti metsakaitse on üsna ainulaadne ja seda mitte ainult Euroopa, vaid ka kogu maailma tasandil.

Seotud lood:

Oktoobri alguses jõudis aga Taani enamusvalitsus, kuhu kuulub kaheksa erakonda, kokkuleppele tingimustes, mida järgides soovitakse jätkata puitbiomassi kasutusega Taani soojus- ja elektrienergia tootmisel. Kuigi seejuures rõhutatakse eraldi, et kasutatav biomass peab olema võimalikult jätkusuutlikust ja kliimasõbralikust allikast, ei keelustata selle kokkuleppega otseselt imporditud biomassi kasutust.

Kuivõrd taanlased on otsustanud loobuda kivisöepõhisest energiatootmisest, näeb väga suur enamus Taani parlamendist seejuures olulist rolli just biomassil. Kivisöe järk-järguline asendamine biomassiga on aidanud vähendada ka Taani CO2 heitmeid. Lähitulevikus puuduvad ka alternatiivid, mis võimaldaks juba kasutusele võetud puitbiomassi asendada.

Loomulikult on erinevat liiki puitbiomassil erineva suurusega ökoloogiline jalajälg. Üldine põhimõte on, et kui tegu on puidutööstuse jääkidega, siis aitab sellisel viisil saadud puitbiomass CO2 heitmeid vähendada. Samas aga, kui selleks kasutatakse terveid puid, mille asemele uut metsa ei istutata, siis ei ole sellel kliimale positiivset mõju. See tingis ka täiendavate kriteeriumite seadmise biomassi kasutusele Taanis.

„Selle kokkuleppega täidab valitsus lubaduse, mis me juba ametisse asudes andsime: Taanis kasutatav biomass peab tulema jätkusuutlikust allikast,” märkis ettepanekuga väljatuleku järel kliimaminister Dan Jørgensen, kes kiitis kõikide osapoolte kompromissivalmidust leppeni jõudmisel. „Nüüd on meil kokkulepe, mis muudab biomassi kasutamise võimalikult jätkusuutlikuks,” lisas ta.

Kuigi Jørgensen tõdes, et pikemas perspektiivis peab Taani asuma biomassi kasutust piirama, ei ole see siiski veel võimalik, kuna kivisöe asendamisel ei ole biomassile alternatiivi. Kivisöest tuleb aga võimalikult kiiresti loobuda, rõhutas Taani kliimaminister.

Laiapõhjaliselt paika pandud biomassi kasutuse leppe kohaselt peab Taani energiasektoris kasutatav puitbiomass tulema seaduslikult langetatud puidust ning selleks maha võetud metsa asemel tuleb uus mets istutada. Sellega keelustatakse tulevikus ka puitmassi sissevedu nendest riikidest, kus metsasus on langustrendis, välja arvatud juhul, kui see tuleb jätkusuutlikult majandatud metsadest või puidujääkidest.

Muuhulgas näevad biomassi kasutuse kriteeriumid ette, et biomassi tootmiseks vajaliku metsa majandamisel tuleb tagada looduskaitsealade kaitse ning bioloogiline mitmekesisus. Sätestatakse nõuded ka tooteahelaga kaasa käivatele heitmetele, mille tase tuleb hoida võimalikult madalana. Eraldi nõuded on ka biomassi jätkusuutlikkus tõestavale dokumentatsioonile. Reeglite rikkujaid karistatakse karmilt.

Oktoobri alguses paika pandud biomassi kasutuse jätkusuutlikkuse kriteeriumid asendavad senise, 2014. aastast kehtinud sektoripõhise hea tava, millest kinni pidamine oli biomassi kasutajatele vabatahtlik. Nõuded karmistuvad ka EL-i biomassi kasutuse nõuetest tulenevat.

Teisalt jäävad paika pandud kriteeriumid võrdlemisi paindlikuks, et tagada energiasektori varustuskindlus ning hoida soojahinnad tarbijatele taskukohased. Oktoobri alguses paika pandud reeglistik vaadatakse üle 2023. aastal, kui otsustatakse, kas neid nõudeid peaks kuidagi suuremale hulgale turuosalistele laiendama.

Biomass on peamine taastuvenergiaallikas Taanis, olles asendanud suure osa sooja- ja elektrienergia tootmises kasutatavast kivisöest. Üle poole Taanis kasutatavast puitbiomassist imporditakse. Kaks kolmandikku Taanis kasutatavast biomassist läheb elektritootmisesse ja kaugkütte tagamisse, üks kolmandik läheb kodumajapidamiste keskküttesüsteemide ülal pidamisse.

Järelikult on biomass neile sobivaim viis kivisöest loobumiseks

Eesti taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus – kes on seni väljendanud seisukohta, et biomassi kasutamine energeetikas on viimasel ajal pälvinud teenimatut kriitikat – märkis Taani värskeid arenguid kommenteerides, et kuna Taani on Euroopa Liidu liikmesriikide seas seni silma paistnud üsna ambitsioonika kliimapoliitika realiseerimise poolest, siis on taanlased selle otsusega kahtlemata mõistnud, kui oluline on energiasektori kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

„Ühtlasi näitab värskelt langetatud laia poliitilise kandepinnaga otsus, et täiustatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi efektiivne kasutamine elektri ja soojuse tootmisel on hetkel sobivaim viis vähendada kivisöe kasutamist, millest plaanitakse hiljemalt 2030. aastaks üleüldse loobuda,” sõnas Annus.

Taani avalikkuse poole pöördunud metsakaitsjate kirjas kriitikat saanud Eesti graanulitootja Graanul Invest on läbi oma tütarfirma Graanul Energia üks taastuvenergia koja liikmesorganisatsioone.