Siinsete rahapesijate leidlikkusel ei ole piire – kes kasutab seda viljavarguse peitmiseks, kes teeb pahavara müügi varjamiseks

 (26)
Viljakoristus
ViljakoristusFoto: PASCAL ROSSIGNOL, Reuters/Scanpix

2018. aastal jõustus Eestis üheksa rahapesu kohtuotsust. Selle käigus mõisteti 16 isikut, sealhulgas 14 inimest ja 2 juriidilist isikut, rahapesus süüdi. Paar juhtumit paistavad nende seast oma ebatavalisusega iseäranis silma.

Enamik kohtuotsuseni jõudnud rahapesuskeemidest olid 2018. aastal sarnased: süüdi mõisteti isikud, kes aitasid oma pangakontode kaudu kurjategijail varjata ja puhtaks pesta välismaal toime pandud kelmuste ja arvutikelmuste tagajärjel saadud ebaseaduslikke vahendeid, kirjeldab rahapesu andmebüroo oma värskelt avaldatud aastaraamatus.

Andmebüroo sõnul väärib 2018. aasta rahapesu kohtulahendite puhul märkimist konfiskeerimine: üheksa süüdimõistetu puhul tõi kohtuotsus kaasa ka nende vara konfiskeerimise, summad ulatusid 1742 eurost 163 500 euroni, kokku konfiskeeriti rahapesus süüdimõistetud isikuilt 2018. aastal 266 000 eurot, lisaks muud vara (sealhulgas kinnistu, mootorratas).

Rahapesu andmebüroo kirjeldab kahte konkreetset rahapesujuhtumit, mis kasutasid senisest erinevaid rahapesuskeeme. Neist ühe rahapesujuhtumi puhul oli tegemist viljavarguse jälgede peitmisega, teisel puhul tarkvaramüügiga kaasa läinud pahavaraga, mis võimaldas saada ligipääsu tarkvara ostja arvutile.

Viljavargus ja rahapesu

Novembris 2017 mõisteti PM, PK, AK ja VS süüdi kelmuses ning rahapesus. PMile mõistis kohus rahapesu eest karistuseks 3 aastat, PK-le 2 aastat, AK-le 2,5 aastat ja VSile 2 aastat vangistust. PMi lähedaselt konfiskeeriti kinnistu, PMilt mootorratas ja sularaha 3250 eurot, PK-lt 57 845 eurot, AK-lt 53 151 eurot. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagid.

Seotud lood:

Süüdimõistetud petsid septembrist 2013 kuni jaanuarini 2017 kokku 26 kannatanult välja enam kui 342 000 euro eest teravilja või rapsi. Pettuse summad varieerusid olenevalt kannatanust 1469 eurost 105 874 euroni. Skeem oli kõigil juhtudel ühesugune.

PM, PK ja AK lõid erinevatele põllumajandustootjatele eksliku ettekujutuse, et soovivad neilt osta vilja. PM või PK esines OÜ X esindajana (erinevate kannatanute puhul olid skeemis ostjana esinevad OÜd erinevad), jättis kannatanutele mulje, et OÜ X tasub vilja eest, kuigi neil polnud algusest peale kavatsust seda teha.

Osa kannatanute puhul tutvustasid PM ja PK ennast kannatanule teise isikuna (vilja „ostva“ OÜ X esindajana), st eksitasid kannatanut oma isiku suhtes. Kui vilja müügileping oli sõlmitud, organiseeris PM kannatanult vilja äraveo. Osale kannatanutest jäeti kogu ostusumma tasumata, osale tasus OÜ X ainult esimese arve (umbes 10% kokkulepitud ostusummast), et kinnitada oma usaldusväärsust. Ülejäänud arved jäeti tasumata.

Ostetud teravilja edasimüümise heausksele ostjale organiseeris kas PK, PM, AK või VS. Selleks kasutati erinevaid ettevõtteid, mis kuulusid sageli PMi, AK või VSi lähedastele (aga mitte OÜd X, et muuta pettuseskeem keerulisemaks). Seejuures oli edasimüügi hind tihti odavam kui see, mida lubati kannatanule.

Pärast seda, kui heauskne ostja oli vilja eest tasunud, organiseerisid PK ja AK vilja müügist saadud tulu edasikandmise erinevate ettevõtete pangakontodele, mille kasutusõigus neil oli (sel juhul kasutati raha hiljem erinevate arvete eest tasumiseks) või võtsid raha sularahas kohe välja.

Pahavara müük ja rahapesu

Septembris 2018 mõistis kohus muu hulgas arvutikelmuses ja rahapesus süüdi IZi, karistas teda rahapesu eest kolmeaastase vangistusega, konfiskeeris IZilt sularaha kokku 8555 eurot ning suure hulga asju koguväärtusega 20 675 eurot. Kolmandalt isikult TZilt konfiskeeris kohus 5 eurot ja vara koguväärtusega 4726 eurot ning kolmandalt isikult MK-lt 565 eurot ja vara kogusväärtusega 11 149 eurot.

IZilt mõistis kohus konfiskeerimise asendamist, mõistes temalt riigituludesse 65 000 eurot. IZ müüs kolmandatele isikutele arvutiprogramme, millega on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile. Sellega teenis ta kuritegelikku tulu.

Oma ebaseadusliku tegevuse finantseerimiseks ning kuritegelikust tegevusest saadud vara varjamiseks, samuti selle vara päritolu, tõelise olemuse, asukoha ja omandiõiguse varjamiseks valdas ja kasutas IZ erinevaid kontosid erinevates välismaa pankades, elektroonilise raha teenuseid pakkuvates ning investeerimisteenust pakkuvates ettevõtetes.

Nendele kontodele laekus erinevates summades ülekandeid erinevate riikide kodanikelt. Samuti tegi IZ neilt ülekandeid erinevatele enda kontrolli all olevatele keskkondadele ja pangakontodele ning võttis oma kuritegelikust tegevusest saadud tulu sularahana välja. Väljavõetud sularaha kandis IZ Eestis asuvate pangaautomaatide kaudu enda, oma ema TZi ja elukaaslase MK pangakontodele.

Samuti kasutas IZ oma ebaseaduslikult teenitud tulu varjamiseks oma ema ja elukaaslase pangakontosid ülekannete tegemiseks, sularaha sisse- ja väljamakseteks ning lasi neil kanda ja välja võtta sularaha. Samuti sai IZ ajavahemikul 26.10.2012 kuni 31.08.2017 Western Unioni kaudu sularaha kokku vähemalt 9586,40 eurot ja saatis raha 700 eurot.

Kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutas IZ oma ebaseadusliku tegevuse finantseerimiseks ning igapäevakulutuste, kohustuste ja reiside eest tasumiseks. Kohus tuvastas, et IZ sai kriminaaltulu kokku vähemalt 344 936 eurot, 1 276 765 CZK ja 10 575 USD.

Need kaks juhtumit kirjeldavad siis rahapesuandmebüroo poolt algatatud ja lahendusi jõudnud kriminaalasju. 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta oktoobrini ei esitatud halduskohtule rahapesu andmebüroo tegevuse peale kaebusi.

Ainus halduskohtu asi 2018. aastal oli ühe ettevõtte kaebus rahapesu andmebüroo otsuse peale tegevusluba mitte anda, kuna ettevõttega seotud isiku kohta ei esitatud tõendit, et ta pole kriminaalkorras karistatud tahtliku teo eest. Menetlus selles vaidluses jõuab lõpule tõenäoliselt 2019. aastal.