„Leedu valitsus ja Raudtee toetavad ametlikult Rail Balticu rajamist, kuid tegelikult toimub midagi muud: ühises juhtkomitees tehakse ettepanekuid, mis mõjuvad kui ühisfirma loomist edasi lükkavad ettekäänded,“ ütles pärast Eesti Raudtee juhatuse esimehe kohalt Läti Raudtee peainseneriks tõusnud Kaido Simmermann. „Leedulased pole ilmselgelt huvitatud, et Euroopa laiusega raudtee nende riiki läbiks, sest tahavad teenida Kaunasesse rajatavas logistikakeskuses kasu kaupade ümberlaadimisega Vene raudteelt Euroopa raudteele.“

Leedu esindajad on ühisfirma loomiseks peetavatel koosolekutel avaldanud, et kavandatava ühisfirma juhatuse esimehe peab määrama Leedu valitsus ning ettevõtte nõukogu peaks hakkama tegema juhatuse tööd.
Lätlased tegutsevad Simmermanni kinnitusel ühise raudteeprojekti nimel innukalt, kuid võivad projekteerimiskonkursi korduva läbikukkumise tõttu Eesti tempost ligi aasta võrra maha jääda.

Eestile kujuneb Rail Balticu valmimine hädavajalikuks, sest pärast CO2 normide karmistamist Läänemerel võivad Soomest kaupa vedavad veoautod meie maanteed ummistada. „Suurem osa Soomest Euroopasse saadetavast kaubast liigub meritsi, kui aga merevedu kallineb, oleks raudteeühendus soome eksportijatele sobivaks valikuks,“ lisas Simmerman.

Politoloog Anu Tootsi väitel pole valitsus 13 aasta jooksul suutnud selgelt põhjendada, miks Eestile suurt raudteeprojekti üldse vaja läheb. „Me pole kuulnud, millist probleemi Rail Baltic lahendab, mistõttu jääb mulje, et kasutame ära lihtsalt sülle kukkunud raha,“ rääkis Toots.
„Eestis suhtutakse geopoliitikasse arglikult, kuid valitsus võiks näidata, et uus raudtee on meie arengumootor, mis parandab meie geopoliitilist perspektiivi,“ lisas Toots.

Simmermann ja Toots esinesid kodanikuühenduse Avalikult Rail Baltikust korraldatud pressikonverentsil.

„Majandusministeerium ja raudtee projekteerijad on seni meie ettepanekutesse tähelepanelikult suhtunud ja ilmutanud koostöövalmidust,“ ütles kodanikeühenduse asutajaliige Vahur Tõnissoo.