Tipphetkel Venemaa vedas neljandiku oma raskekütusest, umbes 25 miljonit tonni aastas, ning samuti osa kergemates naftasaadustest läbi Tallinna sadama. Kerged naftasaadused on juba suuremas osas suunatud Vene sadamatesse ning Simmermanni sõnul läheb sama teed ka raskekütuste vedu.

„Oleme valmis, et kolme-nelja aasta pärast ei ole enam Vene naftatransiiti läbi Eesti. Võib-olla jääb siiski väike osa sellest alles, kuid selliseid mahtusid nagu praegu ilmselt enam pole,“ rääkis Simmermann.

Ta lisas, et Venemaa Kiriši töötlustehasest hakkatakse raskekütust suunama Ust Luga sadamasse.

„Nad saavad selle sadama valmis järgmise aasta alguseks või keskpaigaks,“ rääkis Simmermann ning lisas, et ettevõtte valmistub selliseks uueks olukorraks.

„Nafta tuleb lõuna poolt ning Moskva lähistel asuvatest tehastest. Järgmise sammuna, kui venelased saavad valmis uue terminali, suunavad nad ka need veod ümber,“ lisas ta.

Simmermanni sõnul oli Eesti arvestanud sellega, et Venemaa hakkab üha vähem oma naftatooteid Eesti kaudu välismaale toimetama, kuid pärast mulluseid aprillisündmusi hakkas see protsess märksa kiiremini arenema.

Ta lisas, et tulevikus keskendub Eesti rohkem mitte-strateegiliste kaupade Venemaale toimetamisele, näiteks konteinervedude alal.