"Praegusel hetkel loomulikult Eesti ei saa homne päev Põxitit ellu viia. Punkt üks. Me oleme veel oma võrkudega sellises olukorras, et desünkroniseerimisega on päris mitu aastat vaja tööd teha. Aga teisalt alternatiiv näiteks gaasi näol vajab ka investeeringuid tugevasse LNG terminali," lausus Simson.

Küsimuse peale, kas tal on plaan, kuidas tagada tasakaal selle vahel, et meil oleks jätkuvalt elektrienergia, kuid keskkond ja Ida-Viru töökohad jääks hoituks, tõdes tulevane energiavolinik, et see, miks Ida-Virumaal toodetav elekter ei ole enam konkurentsivõimeline, on mitmetahuline küsimus.

"Üks hea asi on, et meil on regioonis toimiv elektriturg, mis ei ole nii normaalne mitte igal pool Euroopa Liidus," tõi Simson välja. Teisalt tuleks aga vaadata ka, et see elekter, mida me kasutame ja see, mis on odavam, oleks toodetud samasuguseid reegleid silmas pidades nagu tootjatelt nõutakse.

"Kui meie põlevkivielektrile lisandub CO2 tasu, mis on kasvanud väga kiiresti, kas samasuguseid keskkonnaalaseid kaalutlusi on ka silmas pidanud need, kes meile odavamat elektrit tarnivad," lausus ta.

Ambitsiooni kohta vähendada aastaks 2030 55 protsenti kasvuhoonegaase 1990. aastaga võrrelduna, ütles Simson, et ilma lisainvesteeringuteta uue tehnoloogia kasutuselevõtuks see juhtuda ei saa.

Küsimusele, kas komisjonil on hoovad, et pidurdada Nord Stream 2 või panna pidama kinni samadest reeglitest, mis Euroopas kehtivad vastas Simson järgmiselt. "Tänane ametisolev komisjon on tegutsenud selle nimel, et Nord Stream 2 peab vastama Euroopas kehtivatele reeglitele," ütles ta.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.