„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta laevandussektori arengut, ega uute merendusega tegelevate ettevõtete loomist Eestis,“ nentis probleemi kirjeldades minister Simson. „Eestil kui mereriigil peab olema oma lipu all sõitev kaubalaevastik, kuid praegu pole Eesti maksukorraldus rahvusvahelise merenduse mastaabis konkurentsivõimeline.“

Ettepanekud kaubalaevade Eesti lipu alla toomise soodustamiseks hõlmavad Eesti laevandussektorile suunatud maksu- ja majanduskeskkonna muutmist. See puudutab nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusi kui ka laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

Eestil on võimalik kombineerida nii maksusoodustustest kui innovatiivsetest IT-lahendustest terviklik pakett reederite meelitamiseks. „Eesti kui lipuriigi teenuste kvaliteet peab olema võimalikult kõrge, et kaubalaevad Eesti lipu alla tuleks,“ rõhutas Simson. „Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik.“

Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu ei suudetaks konkureerida teiste sarnaste valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all.

Selleks, et laevandussektori konkurentsivõimet tugevdada, tuleks parandada Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste sotsiaalkindlustuse tingimusi ja viia läbi laevanduse erimaksurežiimi riskianalüüs.

Täiendavalt on vajalik lisaks maksukeskkonna kehtestamisele panustada merendussektori arendamiseks vajaliku nn tervikpaketi väljatöötamisele, kus oma roll on ka kaasaegsel laevade ja meremeeste infosüsteemil, kus saaks kasutada ka e-residentsuse põhimõtetest lähtuvaid uudseid ja unikaalseid võimalusi.