Simson lisas, et mõjuanalüüsi puudumine tuleneb sellest, et uus komisjon on äsja tööd alustanud, edastab ERR Uudised.

"Analüüsi tegemine toimub," ütles Simson vastuseks saatejuhi küsimusele, kas kokkuleppe eesmärgid on seatud enne, kui mõjuanalüüs tehtud.

Simson viitas ka riikide vastavatele analüüsidele.

Samas on Eesti üks vähestest riikidest, kes aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise mõjudele on analüüsi teinud.

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann ütles sel nädalal ETV saates "Esimene stuudio", et süsiniku nullheite eesmärk ei taga majanduse jätkusuutlikkust, mistap võiks nullheidet eesmärgiks seadva leppe asemel keskenduda eelmise, samuti ambitsioonika eesmärgi saavutamisele olukorras, kus see paljudele riikidele endiselt kättesaamatuks on jäänud.

"Väga lühikese ajaga on võetud väga suur otsus vastu ilma sisulise mõjuanalüüsita. Vastamata küsimusi on oluliselt rohkem kui vastatud küsimusi," selgitas Asmann, mis VKG-d EL-i roheleppe juures häirib.

Eesti saab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist 125 miljonit eurot, mis on riigi elanike arvu arvestades suurim näitaja (95 eurot elaniku kohta). Kui Eesti poliitikud on selle summa üle rõõmustanud, on VKG juhid välja toonud, et see on samas suurusjärgus põlevkivisektori ühe aasta maksutuluga.