Sinivetikaid võidakse hakata kasutama energiatootmises
Teemaga pikalt tegelenud mikrobioloogi, Helsingi ülikooli professori Kaarina Sivoneni sõnul on potentsiaalselt kaks võimalust. Esimene oleks sinivetikate kasutamine biokütuste toorainena, nagu mitme teisegi taime puhul. Teine ja huvitavam uurimissuund tuleneb asjaolust, et mitmed sinivetikaliigid seovad õhulämmastiku ja selle protsessi käigus eritavad n-ö kõrvalproduktina vesinikku. Vesinik on aga üks puhtamaid kütuseid, mille võimalikud kasutusalad on ääretult laiad.
“Me räägime praegu muidugi tulevikust ja hetkel on praktiline kasutamine väga science-fiction’i tasemel,” ütles professor Sivonen.
Eesti mereinstituudi merebioloog Georg Martin nentis, et kuigi sinivetikad jõuvad avalikkuse ette tavaliselt ohtliku mürgiallikana, on tegemist biosfääri jaoks ülivajaliku elusorganismide rühmaga, mis rikastab atmosfääri hapnikuga. Koos vetikatega toodavad sinivetikad 75–85% õhuhapnikust. Vaatamata oma nimele ei ole sinivetikad tegelikult vetikad ega taimed, vaid bakterid.
