Selleks, et inimesed toodet ostaksid, peab see neile meeldima. Potisepp märkis, et toidutööstuses saab äri teha küll, sest aastaks 2050 peame kasvava rahvastikuga maailma ära toitmiseks toidutootmist suurendama 70%.

Potisepp lisas, et tarbijatena oleme me väga kahepalgelised. „Räägime rohelisest ja mahetoodetest, aga see, mida ostetakse ei ole selle, millest räägitakse,“ lausus Potisepp. „Me näeme ju sekundi pealt, mis inimestel õhtul kaubandusest korvi potsatab“.

Potiseppa sõnul on meie inimene hinnatundlik. Hinges on valmisolek eelistada kohalikke tooteid, kuid seda saab teha siis, kui rahakoti sisu lubab. „Oleme valmis panustama, aga meil ei jätku sageli raha. 25% inimestest elab täna vaesuses. Meie tunnetame seda oma sektoris iga päev hästi,“ rääkis Potisepp, lisades, et ka ta ise teeb väga pragmaatilisi valikuid.

„Inimestel, kes eelistavad mahetooteid, peab paraku olema suurem rahakott, sest mahetoodete hinnad erinevad kordades,“ lausus Potisepp.

Ta lisas, et FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon-K.K.) uuringu andmetel on Eesti toidu puhtus maailmas Soome järel teisel kohal, sestap on raske leida argumente mahetoodete eelistamiseks. Potisepp möönis, et tootjate jaoks on probleem, et tarbijate ostuotused rohemajandust ei toeta.

Oluline on siin, et riik ei jätaks ettevõtjaid üksi. Potiseppa sõnul on riik tublilt tegutsenud ning mahetootmisse on panustatud sadu miljoneid eurosid. Kus need tooted aga on? Meil neid tooteid ei ole, sest toorainest kohapeal eriti tooteid ei valmistata. Miks? Sest nõudmist ei ole.
„Neid tooteid ei suudeta selle hinnaga maha müüa,“ rääkis Potisepp.
„Sul võib olla superhea toode, aga kui seda superhead toodet superhea hinnaga ära ei osteta, siis pole meil mitte midagi teha,“ lausus Potisepp.