Potisepp tõi näiteks mootorikütuste ning sinna lisatava biolisandi teema. 1.aprillist peavad kütusemüüjad lisama bensiini- ja diislikütusele biokütuseid vähemalt 6,4% energiamahu ulatuses. Mootorbensiinile 98 biokomponenti lisama ei pea.

„Kes rääkis enne sellest, et osadele autodele see ei sobi? Kes rääkis sellest, et peate siis jääma 98 peale, mis on kallim. Ja kui jääte 95 juurde, siis seda kulub rohkem,“ rääkis Potisepp, lisades, et see on hea näide sellest, kus poliitikud tegid asja ära, aga kedagi ei huvita.

Toiduainetööstuse liidu juhi kinnitusel peaks tegelikult inimestega varem rääkima ning neid kaasama, siis lähevad inimesed ka ideedega kaasa.

Arutelu sai alguse sellest, et Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) programmidirektor Harri Moora sõnul on fossiilsed kütused hakanud vähenema tänu õiguslikule ja poliitilisele survele.

"Ettevõtjad kipuvad olema konventsionaalsed, areng oleks ilma surveta palju aeglasem," tõdes Moora, lisades, et poliitiline surve tekitas keskkonna, kus tehnoloogiad on arenenud. "Selleks, et ka innovatsioonikomponent juurde tuleks, tuleb muutsui teha piisavalt järsult. Poliitiliselt poolelt tulev surve on oluline. Inimkond suudab ikka vähe õppida," rääkis Moora.

Potisepa sõnul on aga poliitiline survestamine vastuvõetamatu.