Kui inimestel läheb elu kallimaks, hakatakse Potiseppa sõnul esmalt kokku hoidma esmatarbekaupade, sealhulgas toidu pealt. “Hinnasurve võib tuua kaasa selle, et inimesed ei saa teha valikuid tervislikkuse ja omamaisuse võtmes, vaid ostavad pelgalt hinda.,” rääkis Potisepp. Nii aga jõuavad nende ostukorvi suure tõenäosusega hoopis importkaubad. “See tähendab selgelt lööki siinsetele tootjatele, aga ka keskkonnale, sest pahatihti tulevad need kaubad teisest maailma otsast ning on toodetud viisil, mida ei saa pidada heaks tavaks,” tõdes ta.

Eesti Tööandjate keskliidu küsitlusest selgus, et 45 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 7 protsenti positiivseks.

Ettevõtjate hinnangul on suureks probleemiks jätkuvalt välistööjõule piirangute kehtestamine ebamõistlikus proportsioonis või nõuetes. See süvendab tööjõupuudust, palgarallit ning paratamatult läbi selle hinnatõusu.

Potisepp märkis, et väga oluliseks peavad nad põhimõtet, et EL-st tulevaid regulatsioone ei võetaks Eestisse üle rangemate tingimustega kui EL nõuded üldiselt ning et valitsus vaataks ettevõtetele seatud koormisi tervikuna. “Võrdsete võimaluste tagamiseks meie tootjatele tuleb lõpetada transpordisektoris topeltmaksustamine, vaadata üle kütuse- ja gaasiaktsiisid. Ka tööjõupuudus on tootvas sektoris jätkuvalt terav ning läheb veelgi hullemaks, kui valitsus ei tee arukaid otsuseid ning piirab võimalust värvata töötjaid teistest riikidest. Igale poliitilisele otsusele peab ka päriselt eelnema mõjude analüüs,” lausus Potisepp.