Sisekaitseakadeemia analüüs ei toeta kolimist Ida-Virumaale

 (5)
Sisekaitseakadeemia analüüs ei toeta kolimist Ida-Virumaale
Foto: Rene Suurkaev

Sisekaitseakadeemia läbiviidud analüüs ei toeta õppeasutuse kolimist Ida-Virumaale ning peab õppeasutuse parimaks asukohaks Tallinna linna.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur märkis selle nädala lõpus siseminister Ken-Marti Vaherile saadetud kirjas, et enam kui 8000 inimesele täienduskoolitust andev rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool tegutseb praegu riigi maal ja riigile kuuluvates hoonetes Tallinnas, Murastes, Väike-Maarjas ja Paikusel.

"Hoonete ja maa eest ei maksta renti, ainus kulu on ülalpidamiskulud. Tänaste arvutuste kohaselt oleks olemasolevate hoonete maksimaalne rekonstrueerimise või remondivajadus 12 miljonit eurot, mis võimaldaks kõik olemasolevad hooned viia ideaalsesse olukorda. Samas, ka ilma rekonstrueerimata on hooned täna rahuldavas või isegi väga heas korras, võimaldades edukalt õppetööd läbi viia," märkis Tabur.

Rektori sõnul võimaldaks olemasoleva hoonestu edasiarendus Tallinnas ja Murastes tuua õppetöö enam sinna, kus on kvaliteetseim õppejõudkond ja õppurid. Sisekaitseakadeemia eelistab seetõttu linnaku laiendust Tallinnasse Kase tänava olemasoleva õppekompleksi juurde, säilitades raha kokkuhoiu eesmärgil olemasolevad hooned ning rajades neile lisaks vajaoleva.

"Arvestades asjaolu, et lisaks 36 välislepingupartnerile on sisekaitseakadeemia ka mitme rahvusvahelise organisatsiooni koolitus- ja arenduspartneriks Eestis, on akadeemia toimimiseks vajalik lähedus rahvusvahelistele transpordisõlmedele – eelkõige lennujaam ja reisisadam. Seega on Tallinn akadeemiale ideaalne asukoht," nentis Tabur.

Sisekaitseakadeemia õppejõududest on vaid 68 koosseisulised õppejõud. Neile lisaks õpetab akadeemias igal aastal umbes 150 õppejõudu teistest Tallinnas asuvatest ülikoolidest ja sisejulgeolekuasutustest. Õppetöö on viimastel aastatel üha enam Tallinna keskne, kuna head erialaõppejõud asuvad Tallinnas. Seega ei loodaks akadeemia näiteks Ida-Virumaale viimisega kohalikele elanikele märkimisväärselt uusi töökohti, vaid mujalt Eestist peaks sinna viima veel täiendavat tööjõudu, mis aga pingestaks kohalikku õhustikku ning suurendaks ülejäänud kohalikes turuosalistes palgasurvet, nentis Tabur.

Ta märkis hiljutisele institutsionaalse akrediteerimise kogemusele tuginedes, et ükski Eesti kõrgkool ei oleks võimeline Ida-Virumaal täitma rahvusvahelisi akrediteerimisnõudeid, kuna seal puudub kõrgkooli iseseisvaks toimimiseks vajalikud terve rida komponente, mida ilma ebamõistlike kulutusteta on võimatu sinna luua. Sisekaitseakadeemia institutsionaalse akrediteerimise üks suurimaid väljakutseid oli akrediteerijatele põhjendada väljakujunenud hariduskeskustest – Tallinnast ja Tartust eemal asuvate üksuste õppe läbiviimise jätkusuutlikkust, mis juba täna on väga probleemne, tõdes rektor.

2010. ja 2011. aastal toimunud sisekaitseakadeemia õppejõudude korralised valimised näitasid, et ka kuni 30 protsenti turu keskmisest kõrgema palga ning tasuta elamispinna lubamine ei toonud Paikuse ja Väike-Maarja õppekeskuste õppejõudude kohtadele konkurssi ja kõik konkursid luhtusid. Tallinna ja Muraste keskuste õppejõudude kohtadele oli reaalne konkurss ehk 2,2 taotlust kohale.

"Häid õppejõuks vajalike isiksusomadustega spetsialiste on Eestis väga vähe ja nende mobiilsus väljaspool Tallinnat on suure töökoormuse tõttu väga väike," tõdes Tabur.

Ida-Virumaa abiturient on sisekaitseakadeemia tänaste vastuvõtuandmete kohaselt kuni 80 protsendi ulatuses eelkõige väga kasina keeleoskuse tõttu akadeemia õppuriks sobimatu. Seega ei oleks kohalikest noortest SKA jaoks märkimisväärset õppurkonda, et akadeemia Ida-Virumaal asumist seal potentsiaalsete õppurite olemasoluga põhjendada.

Sisekaitseakadeemia vilistlaskonna hulgas tänavu kevadel läbi viidud küsitlus näitas, et 71 protsenti neist ei oleks sisekaitseakadeemiasse õppima asunud, kui see oleks asunud Ida-Virumaal. Akadeemia õppejõudude küsitlus 2011. detsembrist näitsas sama tulemust – 70 protsenti õppejõududest välistas töötamise akadeemias, kui see asuks Ida-Virumaal.

"Ehk siis kaasneks akadeemia asumisel potentsiaalsetele õppuritele ja õppejõududele mittesobivas keskkonnas väga suur personalirisk," nentis Tabur.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonilepingu üks punkt lubab valitsusel kaaluda sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimist, kuid enne otsuse langetamist tuleb uuringud tuleb läbi viia. Aprillis arutas küsimust valitsuskabinet, kuid osust siis ei langetanud. Valitsuses arutluse all olnud variandid näevad ette kas Muraste või Pirita-Kose kompleksi arendamist ühtseks keskuseks või sisekaitseakadeemia ehitamist Ida-Virumaale.

Riigikontrolli hinnangul on sisekaitseakadeemia uue hoone kõigi kolme alternatiivi ehitusmaksumused ebaproportsionaalselt suured võrreldes riigi teiste samalaadsete investeeringutega. Valitsus kaalub sisekaitseakadeemia uue hoone rajamist praegusesse asukohta Tallinnasse Pirita-Kosele, Harjumaale Murastesse või Ida-Virumaale. Pirita-Kosele rajatava hoone arvestuslik maksumus on 81,2 miljonit, Murastesse rajatava hoone ehitusmaksumus 85,3 miljonit ja Ida-Virumaale ehitatava õppehoone maksumus 98,7 miljonit eurot.

Riigikontroll juhtis märtsi lõpus valitsuskabinetile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et sisekaitseakadeemia hoone ehitusmaksumus on kunstiakadeemia Tallinna kesklinna kavandatud hoone maksumusest kaks korda kallim, samas õpib kunstiakadeemias 1200 ja sisekaitseakadeemias 1100 õppurit.

Riigikontroll märkis, et pakutud ehitusmaksumused on samas suurusjärgus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone maksumusega, samas ei selgu valitsuskabinetile esitatud materjalidest, miks kujuneb projekt kujuneb iga alternatiivi puhul niivõrd kalliks.

Peaminister Andrus Ansip ütles aprillis, et sisekaitseakadeemia uue hoone ehitamiseks Eesti riigil praegu raha ei ole.