"Üldise suuna kommentaarina saame öelda, et meie eelarvetaotlust iseloomustab soov suurendada Eesti julgeolekut ja tõsta siseturvalisuse tagamisel töötavate inimeste sissetulekuid," kommenteeris ministeeriumi avalike suhete juht Tex Vertmann Ärielehele.

Eelkõige puudutavad konkreetsed taotlused Vertmanni sõnul piiri tugevdamisega ja kiirreageerimise võimekuse tõstmisega seotud tegevusi.

"Mis puudutab sissetulekuid, siis näiteks politseis soovime liikuda eesmärgi suunas, kus ametisse astuva politseiniku palk võiks olla väga lähedal Eesti keskmisele palgale," lisas ta.

Valitsuskabinet alustas eelarvearuteludega sel nädalal ning eelarveteemalised arutelud jätkuvad valitsuse kabinetinõupidamistel üldiselt teisipäeviti ja neljapäeviti. Riigikogule esitab valitsus eelarve eelnõu enne septembri lõppu.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäevasel valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et järgmise aasta eelarvearutelud on seni väga viisakad olnud. "Eelarves on kõik üsna tasakaalustatult jaotatud. Kõik on teinud kompromisse ja koalitsioonilepinguga on ka suured lisakulud ära otsustatud, lastetoetus näiteks ja tööjõumaksude alanemine," kommenteeris rahandusminister.

Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu järgi kasvab riigieelarve kulude maht tuleval aastal orienteeruvalt 4,5 protsenti ehk ligi 363 miljoni euro jagu võrreldes tänavusega. 2015. aasta riigieelarve kulud on esialgse kava järgi 8,42 miljardit eurot võrreldes tänavuse riigieelarve 8,06 miljardi eurose kulude mahuga.

Peale selle on ministeeriumid esitanud lisataotlusi kõigi peale kokku 258,8 miljoni euro jagu. Seda on vähem kui 2013. aasta eelarvele esitatud lisataotlused 327,2 miljonit eurot või möödunud aasta sügisel 2014. aasta eelarvele esitatud lisataotluste kogusumma 575,5 miljonit eurot.