Juba praegu annavad e-residendid Eesti riigile oma biomeetrilised andmed – ID-kaardi saamise aluseks on sõrmejälgede andmine – ja läbivad põhjaliku kontrolli. „Samas tuleb arvestada, et nii nagu võib Schengeni avatud viisaruumis asuvasse Eestisse saabuda halbade kavatsustega inimesi füüsiliselt, ei saa selliseid inimesi täielikult välistada ka kümnete tuhandete e-residentide seas. Küll jätab e-resident Eesti majandusruumis tegutsedes maha digitaalse jalajälje, mis vähendab tunduvalt riske võrreldes teiste mitteresidentidega,“ selgitas ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

„Nõustume Riigikontrolliga, et paraku ei saa me alati informatsiooni teistest riikidest kõikide e-residendi kandidaatide kohta. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist ning andmete edastamine sõltub ka sellest, mis alusel neid küsitakse. Riikidevahelises infovahetuses on Eesti riik ainult üks osapool. Eesti riik ei saa nõuda, et mõni välisriik meile oma karistusregistri andmeid väljastaks. Meile kättesaadavate andmete alusel teeb Eesti riik kõik, et välistada e-residentsuse programmist välismaalased, kes ei ole õiguskuulekad ja võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule,“ selgitas Annus.

Riigikontrolli audit tõi välja, et statistiliselt oli 48-l Soome kodakondsusega e-residendil digi-ID taotlemise hetkel Soomes kehtiv kriminaalkaristus. Siinkohal on oluline märkida, et Soome väljastas Riigikontrollile üksnes isikute arvu ja nende poolsete kuritegude loetelu, mitte konkreetsete isikute andmed. Annuse sõnul ei ole sellest teadmisest ühe konkreetse e-residendi kandidaadi taotluse läbivaatamisel kasu. Paraku annab Soome konkreetse inimese kohta Politsei- ja Piirivalveametile andmeid üksnes juhul kui neid küsitakse kriminaalmenetluse raames, mitte aga e-residentsuse taotlejate taustakontrolliks.

„Töötame järjepidevalt parema rahvusvahelise koostöö nimel, et saada e-residentsust taotleva inimese kohta võimalikult palju andmeid,“ lisas Annus. Samuti on oluline, et IT-lahenduste arendamiseks oleks järjepidevalt piisavalt ressurssi.

Programmi kasvades ja muutudes on vaja arvestada üha kiiremini muutuvat keskkonda, hinnata järjepidevalt riske ja kavandada asjakohaseid maandamismeetmeid. E-residentsuse programmi järelkontroll toimib ja olemasolevat kontrolli on plaanis efektiivsemaks muuta. 2021. aastal valmib PPA ja SMITi koostöös järelkontrolli tööriista täiendus, mille üks osa on masspäringute tegemine. „Masspäringute tegemise võimalus on oluline arendus, mille abil jõuame korraga võimalikult paljude inimeste kohta käiva informatsioonini ning saame võimalikest probleemsetest inimestest teada esimesel võimalusel,“ märkis Annus.

Riigikontroll on auditis välja toonud riskid ja oma ettepanekud nende maandamiseks. Annuse sõnul on e-residentsusega seotud asutused programmi algusest saadik ja ka selle valmimise ajal töötanud auditis viidatud probleemidele lahenduste leidmisega, osa neist on lahendatud, osa on töös ja osale lahenduste leidmine sõltub tulevikuvõimalustest nii rahvusvahelise koostöö kui ka tehnoloogiliste lahenduste valguses.

E-residentsuse programm on teadlikult läinud uuenduste rada ning võtnud sellega ka suuremaid riske. Seda on positiivses mõttes märganud ka riigikontrolör, kes kirjutab auditi eessõnas: „Kindlam ja mugavam on riske mitte võtta. Aga Eesti vajab arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks uusi ja originaalseid mõtteid ning algatusi. Ainult nii on võimalik murda läbi klaaslagedest või jõuda ka tegelikult järele neile, keda tahame riigina püüda. Olgu selleks kas siis Põhjamaad või Šveits.“

E-residentsuse programmi peamiseks eesmärgiks on tõsta Eesti kui digiriigi tuntust maailmas ja samas tuua tulu Eesti majandusele.