Siseministeerium tuletab meelde: võõrtööjõudu puudutavad piirangud kehtivad ka pärast eriolukorra lõppemist

 (47)
Piiride avamisel taastub endine olukord.
GAG-i väikeste maja ehitamine (07.08.17)
GAG-i väikeste maja ehitamine (07.08.17)Foto: Taavi Sepp

Võõrtööjõudu puudutavad piirangud jätkuvad valitsuse otsuse kohaselt ka pärast 17. mail lõppenud eriolukorda. Välismaal viibivad kolmandate riikide kodanikud ei saa praegu veel Eestisse siseneda. Piirangute püsimajäämise eesmärk on vähendada võimalusi viiruse levikuks, teatas siseministeerium.

Võõrtööjõu kohta hakkas 7. mail kehtima välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt põllumajandussektoris tegutsevad tööandjad saavad kasutada tööjõuna kuni 31. juulini neid võõrtöölisi, kelle lühiajalise töötamise aeg on läbi saanud või saamas ja kes viibisid Eestis 17. märtsi seisuga, mil piiriülese liikumise piirangud kehtestati. Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus rõhutas, et tavapärane korraldus võõrtööjõu Eestisse tulekul taastub siis kui on võimalik piiriülese liikumise piirangutest loobuda. Siis taastub endine korraldus, kus viisaga või viisavabalt viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandjal on võimalik kasutada välistööjõudu kuni 12 kuud 15 kuu jooksul.

Helme: valitsus soodustab eestlaste ümberõpet

„Selleks, et vähendada võimalusi Eestis uue viiruselaine tekkeks, oleme pidanud mõistlikuks jätta väljatöötatud välismaise tööjõu liikumist puudutavad piirangud kehtima. Piirangute leevendamine või karmistamine sõltub tegelikust olukorrast ja teadlaste hinnangust nakkuse leviku olukorrale," rääkis siseminister Mart Helme.

Siseminister lisas, et kõige olulisem on toetada Eesti elanikke. „Meil on Eestis hulgaliselt töötuid ning see arv suureneb lähiajal ilmselt veelgi. Riigi kohustus on praegusel keerulisel ajal olla toeks Eesti elanikele ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks. Väited sellest, et Eesti töötajaskond ei ole piisavalt kvalifitseeritud, ei vasta tõele. Eestis on hästi välja arenenud kutseõppesüsteem ning valitsus soodustab igati ka töötajate ümberõpet, et aidata inimestel tööturu vajadustega paremini kohaneda," täpsustas Mart Helme.

Põllumehed: aiasaadused ei oota, kuni töötute arv lakke hüppab

Veel eilegi saatsid põllumehed avaliku pöördumise, kus nõuavad valitsuselt välismaa põllumajandustööliste erakorralist riiki lubamist, sest vastasel korral jäävad mõne nädala pärast marjad põllule mädanema ning Eesti inimesed kodumaiste aiasaadusteta. Suve arenedes muutub tööjõu probleem kriitiliseks kogu põllumajandussektoris, hoiatas põllumajanduskoda.

Roomet Sõrmus aga tõdeb, et põllumajandussaaduste korjamist ei saa seniks edasi lükata, mil töötute hulk kasvab nii suureks, et jätkub piisavalt põllumajanduses töötamisest huvitatud kohalikke inimesi. "Valitsus ei saa kedagi sundida põllul töötama ja kahjuks puudub ka toimiv plaan, kuidas lähinädalatel välistöötajaid põldudel kohalikega asendada," rõhutas Sõrmus.

Töötamine 31. juulini

Need Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kelle lühiajalise töötamise aeg on lõppemas või on juba lõppenud, saavad Eestis töötada kuni käesoleva aasta 31. juulini juhul, kui põllumajandusega tegelev tööandja soovib neid tööle võtta. Võõrtööliste palkamise peab tööandja registreerima tavapärasel moel Politsei- ja Piirivalveametis. Pärast 31. juulit on võõrtöölisel aega kuni 31. augustini, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus ülditingimustel kauem kui 31. juulini, või kehtiv elamisluba, saavad Eestis töötamist jätkata ka hiljem. Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba täis saanud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellistel juhtudel tuleb välismaalastel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.

Lühikokkuvõte praegu Eestis viibivale võõrtööjõule kehtivatest reeglitest:

Praegu Eestis viibivad vöörtöölised, kelle lühiajalise töötamise aeg (9 kuud 12 kuu jooksul või 12 kuud 15 kuu jooksul) on läbi saanud või läbi saamas, võivad Eestis töötada järgmistel tingimustel:

  • välismaalane viibib hetkel Eestis seaduslikult ja saabusEestisse enne 17.03.2020.
  • välismaalane on ära kasutanud maksimaalse lubatud töötamise aja (olenevalt töötamise liigist on see kas 365 või 270 päeva) või see lõppeb enne 31.07.2020.
  • välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.tööandja põhitegevusala on põllumajanduses (taime- ja loomakasvatus, jahindus ning neid teenindavaid tegevusalad).
  • Pärast käesoleva aasta 31. juulit on põllumajanduses töötanud võõrtöölisel, kelle lühiajalise töötamise aeg on lõppenud, aega kuni 31. augustini 2020, et korraldada oma Eestist lahkumine.
  • Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba täis saanud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellistel juhtudel tuleb välismaalastel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.
  • Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus ülditingimustel kauem kui 31. juulini, või kehtiv elamisluba, saavad Eestis töötamist jätkata ka hiljem.
  • Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla.