Perede toimetuleku uuring teostati 2011.a. kevadel, selle viis Hill & Knowltoni tellimusel läbi uuringufirma Norstat Eesti. Läbiviidud telefoniküsitluses osales 500 meest ja naist üle Eesti vanuses 18-65.

„Ehmatavalt suur osa Eesti elanikest näib olevat valinud pere heaolu tagatiseks pöidlahoidmise," ütles Hill & Knowltoni juhataja Villu Arak pressiteate vahendusel. „Selle põhjused on mõistagi varjundirohkemad, kui pelk ükskõiksus lähedaste käekäigu suhtes. Sunnitult või kogemata, ent ligi 60 protsenti meist mängib lähedaste tuleviku ja heaoluga riskantset mängu. Paljude tänaste hakkamasaajate heaolu on seda tajudes väga habras asi – nende pered on vaesusest vaid ühe õnnetuse või tagasilöögi kaugusel.“

Uuringu kohaselt mõjuksid ootamatused kõige laastavamalt leibkondadele, kus sissetuleku kaotab 25-50-aastane pereliige. Võetud rahalisi kohustusi ei suudaks täita 56% sellistest peredest. Samal ajal on just sellel vanusegrupil suurimad kohustused ja enim ülalpeetavaid. 25-50-aastaste seas tunnistas 51%, et neil on ka mõni pikemaajaline finantskohustus, sh kas kodulaen, tarbimislaen, autoliising või õppelaen. Need kohustused jääksid ootamatu sissetuleku kaotuse korral teiste pereliikmete kanda.

Finantskohustuste jätmine lähedaste õlgadele pole samas jäänud teadmatuse taha. Üle poole vastanutest on enda ja oma lähedaste tuleviku kaitsmise võimalustega kursis. Tegevusetuse peamise põhjusena viitavad 25-50-aastased rahaliste võimaluste puudumisele. Pea kolmandik sama vanusegrupi esindajatest tunnistas aga, et nad ei ole sellele kui võimalikule probleemile varem mõelnud ning kümnendik ei pidanud seda vajalikuks.

Need, kes on hoolitsenud lähedaste rahaliste raskuste vältimise eest, on teinud seda läbi kindlustuse, säästude ja kinnisvara.

Hea lugeja, arutle, mis juhtub sinu peres, kui ühe pereliikme sissetulek peaks õnnetuse, haiguse, või muu ootamatuse tagajärjel pikemaks ajaks kaduma. Kirjuta sellest kommentaariumi või aadressile rahvahaal@delfi.ee.