Skandaal Leedus: paberitööstusest alguse saanud reostus ähvardab levida Läänemerre

 (74)
Leedu tarbijad boikotivad tööstuse tooteid, tooteid müüakse ka Eestis.
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Andres Putting

Leedus, Klaipedas asuv Grigeo paberitööstus on sel nädalal olnud terava tähelepanu all, sest avalikuks tuli, kuidas suur tööstusettevõte on tahtlikult reovett ilma puhastamata otse merre suunanud. Leedu keskkonnaminister Kęstutis Mažeika on hinnanud, et keskkonnakahju võib ulatuda 60 miljoni euroni, vahendab Leedu Delfi.

Klaipeda prokuratuur on Grigeo suhtes alustanud ka uurimist, niisamuti plaanib tehasesse erakorralist inspektsiooni Leedu keskkonnaamet.

Sel nädalal selgus, et suur paberitehas Grigeo on paisanud Klaipedaga piirnevasse Kura lahte suurel hulgal puhastamata reovett, sest tehas kasutas spetsiaalset toru, millega reovesi juhiti otse merre, mitte läbi puhastusseadmete.

Kui veel teisipäeval arvas Grigeo juht Gintautas Pangonis, et tegu võis olla toru lõhkemisega, mitte pahatahtliku tegevusega, siis neljapäeval - pärast prokuratuuri uurimise alustamise teadet - muutis Pangonis juttu ja tunnistas, et reovesi jõudis lahte, vabandas ja kinnitas, et Grigeo võtab juhtunus vastutuse. Ta kinnitas, et polnud sellisest tegevusest teadlik ja nüüdseks on reovee puhastuse eest vastutavad isikud ettevõttest lahti lastud.

Kura lahte ja Läänemerd eraldab aga vaid Kura sääre maariba ning täna kinnitas ka sealse omavalitsuse Neringa juht Darius Jasaitis, et reostus võis hoovuste tõttu jõuda ka Läänemerre.

Leedu tarbijaorganisatsioonid on leedukaid üles kutsunud Grigeo toodete ostmisest loobuma, Leedu üks suurimaid jaekette Iki on öelnud, et nad ei osta enne Grigeo tooteid sisse kui reostusega seonduv on saanud selged vastused. Paberitööstus toodab paberitööteid näiteks Grite kaubamärgi all, mida müüakse ka Eestis.

Seotud lood:

Eesti keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv kinnitas, et Eestile merereostuse siiani jõudmisest teada antud ei ole. Küll aga teeb sealne reostus kindlasti murelikuks kohalikke.

"Ökosüsteem sealkandis on väga õrn. Kura säär on ise ka rahvuspark, seal on palju turismi ja see on väga raske olukord, kui selline reostus tekib," rääkis Koitjärv ja lisas, et reovett, kui ta juba merre jõudnud on, on väga raske, et mitte öelda võimatu hiljem koristada. "Oleneb, mis seal täpselt merre jõudis, tselluloosivabrikutel võib tekkida igasugu happejääke ja muid kemikaale. Aga põhimõtteliselt saab veest ainult naftat või õli kokku korjata, kõike muud enam kätte ei saa. Siis lihtsalt suur hulk vett lahustab selle aja jooksul ära.