Ekspressi artiklis tuli kasutada ettevõtte 2015. aasta ja varasemaid majandusaasta aruandeid. Skandaal leidis aset 2016. aasta lõpus, seega ei saanud turbulentsed sündmused eelmise aasta majandustulemusi ei positiivselt ega negatiivselt kuigi pikalt mõjutada. Siiski saab öelda, et vähemalt müügitulu poolest oli kitsefarmi 2016. aasta peaaegu kaks korda kehvem kui 2015. aasta. Number kukkus 166 284 euro pealt 87 408 eurole.

Edasi läheb lugu põnevamaks, sest kokkuvõttes tõi aasta firmale kordades suurema kasumi kui 2015. aasta, kui summaks oli 22 864 eurot. Eksministri firma kasum oli nüüd lausa 100 908 eurot. Põllumajandus on kord juba selline sektor, kus müügitulu võib olla väiksem kui kasum. Põhjus peitub toetustes. Kuid Repinski firma oleks ka koos toetustega kenas miinuses lõpetanud. Kuidas siis jõuti suure kasumini?

Nimelt sai ettevõte „muud äritulu" koguni 267 915 euro eest. Aasta varem oli see summa 155 026 eurot. Sellest sihtfinantseerimisest ehk toetuste kaudu saadud raha oli 112 788 eurot. Eelmisel aastal sai firma rohkem, 155 026 eurot otsetoetusi.

Konju Kitsefarm on aruandesse „muude äritulude" alla kirjutanud veel ühe salapärase rea, „muud", ja seal on 2015. aasta 0 euro asemel sel korral 155 127 eurot. Sealt see kasum tuligi. Varem ei ole Repinski firma nii põhjalikku aruannet esitanud ning ei ole teada, mis see "muu" olla võiks. Naljamees võiks nüüd öelda, et "muu" on kuidagi seotud lehmadega. Fakt on aga fakt - kasum on seetõttu kopsakas.

Kui eelmisel aastal oli firma müügitulu suurem kui igasugu muud tulud, siis sel korral on muid teid pidi saadud kolm korda suurem summa. Hea äri, kui reaalne müük moodustab vaid väikese osa kogutulust.

Kas taas miinimumpalk?

Ekspressi artiklist tuli välja, et Repinski on oma töötajaile maksnud palka alla kohustusliku miinimumi. Mees alguses eitas seda, siis käis välja versiooni, et raamatupidaja oli vea teinud. Vaatame, mis seis vaatab vastu 2016. aasta aruandest.

Palgakulu oli 2015. aastal 18 662 eurot ning täistööajale taandatud töötajaid 6. See tähendab, et ühe töötaja keskmine brutopalk oli 259,2 eurot. Miinimumpalgaks oli toona 390 eurot kuus. See oli siis Repinski väitel raamatupidaja eksimus.

Aastal 2016 oli täiskohaga töötajaid endiselt kuus ning palgakulu ongi tõusnud, 26 367 euro peale. Keskmiselt 366,2 eurot kuus ühe töötaja kohta. Paraku kerkis vahepeal ka miinimumpalk, mis oli alates 2016. aasta 1. jaanuarist 430 eurot. Samas peab ka siin kordama, et skandaal leidis aset aasta lõpus. Seega raamatupidaja ei osanud veel oma varasemate aastate „eksimustest" õppida. Aruande koostamise ajal ei olnud vist enam midagi peale hakata. Raamatupidaja saab ehk teatud osas loominguliselt läheneda, kuid mitte alati.

Repinski firmal on jaotamata kasumit nüüd kogunenud 261 331 euro eest. Käibevara, mida saaks kohe realiseerida või sisse nõuda on siiski 113 428 euro eest. Põhivara on ettevõttel 558 158 euro väärtuses.

Repinski teise kitsejuustuga seotud firma Konju Talupood OÜ 2016. aasta aruannet ei ole veel äriregistris üleval.

Repinski uus huvitav firma

Eesti Ekspressi artiklis oli muuhulgas teemaks see, et Repinski firma, mis peaks tootma ja müüma vaid Eesti päritolu kitsepiimast tehtud juustu, toob seda osaliselt sisse Hollandi tehasest De Molkerei. Repinski väitis toona, et Eesti poodidesse ei ole see juust läinud. Seda on tellinud mingid firmad suurte kogustena, aga ta ei saavat nende nimesid öelda, sest info on konfidentsiaalne.

3. aprillil käesoleval aastal on loodud uus ettevõte, omanikuks Martin Repinski ning nimeks De Molkerei Nordic OÜ. Tegemist on selgelt sama firma esindusettevõttega. Kas Repinski otsustas nüüd ausalt Eesti tootmise ning Hollandist importimise eraldada? Oleks tark tegu. Midagi on õpitud. Ehk on 2017. aasta aruandes ka miinimumpalga nõuded täidetud.