ETA Skandinaavia investorid laidavad viimasel ajal kõlapinda leidnud Baltimaade tselluloositehaste suurprojekte. “Nii Eesti, Läti kui ka Leedu peavad kõigepealt saama oma metsamajanduse korda, enne kui hakkavad kaaluma tselluloositehase projekti,” kommenteeris Thomesto Tradingu tegevdirektor L.J. Jouhki Kauppalehtile.
Konsultatsioonifirma Mainor ja Tolaram Grupp on viimasel ajal propageerinud suure tselluloositehase ehitamist Baltikumi ning otsivad selle rahastamiseks välisinvestoreid.
Veel on tselluloositehasesse investeerimise vastu huvi tundnud Soome kolmas paberi- ja tselluloositootja Metsäliitto OY, millel on samuti tütarettevõtteid Eestis.
Valitsus on teatanud, et ei tee tselluloositehase rajamise asjas otsustusi enne majandusminister Jaak Leimanni visiiti Põhja-Ameerikasse, kuigi peab eeldusi lootusrikkaks.
Leimann ütles, et tutvustab Põhja-Ameerikas viibides Eestisse kavandatavat tselluloosiprojekti, ent ei sõlmi konkreetseid leppeid.
Jouhki ütles, et tema paneks esialgu igasugused tselloloositehase projektid seisma.
“Puidu pakkumine ja logistika peab toimuma turumajanduse reeglite kohaselt. Praegu on sel veel märgata vana käsumajanduse jälgi,” ütles ta.
Jouhki lausus, et Baltikumi tasuks luua eelkõige saetööstus, millele leiaks tarbijaid ka koduturul.
“Kolme miljardi margane tselluloositehas on nii suur risk rahvamajandusele ning nii keeruline projekt, et kohalikud ei paista seda isegi mõistvat,” hoiatas ta.
Jouhki sõnul sobivad sellised tehased eelkõige troopikasse, kus puud kasvavad kiiresti ja on odavad, mitte Läänemere äärde, kus tselluloosi tooraine on maailma kalleim.
Thomesto kontrolli all on Kauppalehti andmeil Finnish Venture Capitali kaudu 25 protsenti Mainori aktsiatest.
Mainor teatas hiljuti, et on leidnud investori, kes on nõus rahastama 15–20 protsenti projektist. Thomesto pole tselluloosiprojekti arendamisest huvitatud.
Thomesto on aktiivne Baltikumi metsatööstusturul ning talle kuuluvad aktsiad Eesti ja Läti saeveskites.
