Skandinaavia sahvriks oleva Eesti metsa- ja puidutööstuse keeruline aasta

Eesti Metsa- ja Puidustööstuse liidu juht Henrik Välja ütleb, et 2019. aasta oli sektorile väga keeruline, eriti sai puudutatud just Eesti. 2020. aastalt loodab liit peamiselt metsanduse arengukava protsessi lõpule jõudmist. Järgneb Välja tagasivaade mööduvale ja ettevaade tulevale aastale.

Pärast ümarpuidu hinnarallit 2018. aastal naases tooraine turg käesoleval aastal tavapärasemasse rütmi, mille põhjustajateks võib pidada nii kaubandussõda kui ka Kesk-Euroopas toimuvat kuusekooreüraskite katastroofilist levikut. Kaubandussõda on vähendanud nõudlust paberi ja pakketoodete järele, kuna Eesti on n.ö. tooraine sahvriks suurtele skandinaavia tööstustele mõjutab nõudluse muutus meie tooraineturgu eriti tugevalt. Samal ajal on ulatuslikud üraski- ja tormikahjud Kesk-Euroopas põhjustanud seal piirkonnas materjali ülepakkumise, mis on Eesti saetööstused pannud keerulisesse olukorda.

2020. aasta olulisemaks poliitiliseks mõjutajaks sektorile saab olema Metsanduse Arengukava 2030 protsessi lõpule jõudmine, ootame teaduspõhist ja argumenteeritud arengukava, mis võimaldab majandusmetsade majandamist ja sellest saadava materjali väärindamist ka edaspidi. Pikemas vaates on lootust, et kliimapoliitikate raames saab puidukasutus uue konkurentsieelise ja turg võiks kasvada. Eesti puidutööstused on järjepidevalt tootmisesse investeerinud ja on tänu sellele konkurentsivõimelised ning suudavad pakkuda kvaliteetset toodet. Kui seda kombineerida Eesti tugeva ehitussektoriga näeme võimalust oluliselt loodavat lisandväärtust kasvatada.