Firma omanikud on üks Skype?i asutajatest Toivo Annus, e-hääletuse projektijuhina tuntud Tarvi Martens ning Oracle Eesti filiaalis töötav Andres Pagarand.

Uus Energia hoiab silma peal mõnel võimalikul hüdroelektrijaama kohal, vähemalt ühes kohas on tehtud eeluuringud elektritootmise käivitamiseks, olemas on projekt ning valmisolek investeerida 10?20 miljonit krooni ? just nii palju, kui majanduslikult tasuva tootmise käivitamine raha nõuab. Elektrijaam tasub Tarvi Martensi sõnul ära, kui tal on võimsust vähemalt 100?200 kW.

Järgmine katse

Tootmine tegelikult juba käiks, kui firmal oleks õnnestunud keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) toetust saada. Aga viimane kord ei õnnestunud. ?Nüüd ootame järgmist taotlusvooru. Loodame, et see aasta toob midagi konkreetsemat,? ütles Martens.

Uue Energia eesmärk on hüdroelektri tootmine ning veskikultuuri taastamine ja väärtustamine. ?Eks ta ole selline hobivärk ? püüd teha midagi muud kui lihtsalt IT-mees olla,? lisas ta. Lisaks on Martensi sõnul huvitavad vanad veskikohad. ?Eestis on umbes 200 vana veskikohta,? märkis ta.

Martensi hinnangul on Eestis võimalik kasumlikult hüdroelektrit toota peamiselt Pärnu, Narva ja Jägala jõel. Keskkonnaministeerium ei luba aga sellist elektritootmist enam kui sajal jõel Eestis.

Uus Energia juhataja on Andres Pagarand, kes Estonian Business Schoolis (EBS) on kirjutanud hüdroenergia tootmise teemal kursusetöö. Skype?i arendajate meeskonnas töötav Toivo Annus ei soovinud Uue Energia eesmärke kommenteerida.

Kõige laiema haardega hüdroelektritootjaks Eestis võib pidada ärimees Voldemar Ennot, kelle kuulub kaks firmat: Generaator ning Generaator E&K. Firmad opereerivad kokku 6?7 elektrijaama võimsusega 5?200 kW. Veebruaris valmib firmal Leevaku hüdroelektrijaam, kuhu investeeriti ligi neli miljonit krooni ning mille võimsus on kuni 230 kW. ?Hüdroressursid on Eestis üsna piiratud, mõni koht ehk on veel, kuhu saaks jaama ehitada, aga üldiselt on võimalused ammendunud,? ütles Generaatori juhataja Jan Niilo.

Hüdroelektrijaamad: Eesti Energial on võimsaim hüdroelektrijaam

?? Meie võimsaim hüdroelektrijaam, võimsusega 1152 kW kuulub Eesti Energiale ja asub Linnamäel. Lisaks on firmal üks 365 kW elektrijaam Keila-Joal.

?? Kokku on Eestis elektrivõrku ühendatud uusi või renoveeritud hüdroelektrijaamu 33 ning nende koguvõimsus on 5200 kW. Neist väiksemad on võimsusega alla 10 kW ning suurim 1152 kW. Eesti Energia kohustub väiketootjatelt elektrit ostma hinnaga 81 senti kW/h.

?? 33 elektrijaamast umbes pooltes on väga modernne tehnika. Kõik peale ühe on ehitatud vanadele veskikohtadele. Täiesti uus on Kurkse hüdroelektrijaam.

?? 2004. aastal tootsid hüdroelektrijaamad Eestis 20GWh elektrienergiat, mis, arvestades elektri kogutootmisega Eestis ? umbes 7 TWh ? on kaduvväike osa. Seevastu Lätis toodavad Daugava jõe kolm suurt hüdroelektrijaama üle poole Lätis tarbitavast elektrist.