SLK: ministri jutt ausast konkurentsist on jama

Saaremaa Laevakompanii (SLK) on seadnud tugeva kahtluse alla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tegevuse ja ausa konkurentsi järgimise olukorras, kus parvlaevateenuse riigihanke komisjonis töötavad samad inimesed, kes kureerivad ministeeriumist Tallinna Sadama tööd.

SLK hinnangul võib MKM olla halvimal juhul rikkunud nii riigihangete seadust kui ka konkurentsiseadust, märkis laevafirma oma teates.

SLK juhatuse esimehe Tõnis Rihvki hinnangul on nii MKMi kui ka minister Urve Palo käitumine vastuoluline, sest vastavalt nimetatud seadustele ei tohiks hanget läbi viia sama ametiasutus ega inimesed, kes on seotud hankes osaleva ettevõttega – antud juhul Tallinna Sadama ja selle tütarettevõtetega.

SLK tegi ka vastavasisulise taotluse komisjoni väljavahetamiseks, ent vaatamata sellele tehti hankeotsus nimetatud taotlust lahendamata, seisab teates.

Ühtlasi märgib laevafirma oma kommentaaris, et lisaks on vaidlustatud nii Väinamere Liinid OÜ mittekvalifitseerimine esimesel parvlaevateenuse hankel ning praeguseks ka TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping alusetu kvalifitseerimine äsjalõppenud hankel.

"Rõhutame, et esimese nimetatud hanke puhul on riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt juba rahuldatud Väinamere Liinid OÜ taotlus esialgseks õiguskaitseks ning seetõttu on MKM-il keelatud nimetatud vaidlustuskomisjoni otsusega mistahes hankelepingute sõlmimine," märkis SLK oma meediale saadetud avalduses.

Seda enam on kummastav on SLK hinnangul lugeda Tallinna Sadama kommentaari nagu nad hakkaks lähinädalatel sõlmima laevaehituslepinguid.

“Hiljuti meedias avalikustatud mõnede riigiametnike süüdimõistvate otsuste ja seaduserikkumiste valguses loodame väga, et käesoleva hanke raames ei eksita seaduste vastu ning ei sõlmita tehinguid, mis võivad riigile tulevikus kaasa tuua kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjusid,” selgitas Rihvk.

SLK väidab jätkuvalt kogu olemasoleva ekspertiisi ja senise kogemuse põhjal, et olukorras, kus laevade projekteerimist ei ole veel alustatudki, ei ole võimalik 1. oktoobriks 2016 suursaarte ja mandrivahelisele liinile tuua kõigile nõuetele vastavaid nelja uut parvlaeva.

Seetõttu on hankel kaotanud laevafirma hinnangul riik võtmas suurt riski, kus praegu paberile joonistatud kokkuhoiuskeem muutub kokkuvõttes liialt kalliks projektiks, mille läbikukkumise tõenäosus on suur.

“Meie hinnangul ei ole MKMi väide 60 miljoni eurosest kokkuhoiust tõsiseltvõetav olukorras, kus laevade ehitamist pole veel alustatud ning ilmselt puuduvad nii laevade tehnilised parameetrid kui ka ehitusprojektid,” lisas Rihvk.

SLK andmetel ei ole teada ühtegi laevafirmat, kellel oleks Tallinna Sadamaga siduv leping, kus oleks välja toodud laeva tehnilised näitajad, võimekus ja täpne hind.

“Sellises olukorras tekib küsimus, kuidas on reaalselt võimalik välja arvutada laevade lõplikku maksumust ning kapitalikulu. Lisaks, kui Tallinna Sadam ei ole hinnapakkumuses arvestanud kapitali kulukuse määra (millega peavad kalkuleerima eraettevõtted), siis on tegemist lubamatu riigiabiga ning sel viisil presenteeritud kokkuhoid lõpphinnas ei mahu kuidagi ausa konkurentsi mõiste alla,” lisas Rihvk.

“Avalikkuse ja maksumaksja tähelepanu peaks nüüd olema küsivalt suunatud MKM-ile ja Tallinna Sadamale, et saada ammendavad vastused kõigile eelpool toodud küsimustele. Riigieelarvest plaanitakse teha väga suurt ja liialt riskantset investeeringut ning sellist otsust ei tohiks teha lühiajaliste poliitiliste ambitsioonide või kiire populaarsuse huvides,” lisas ta.