SLÕL: 95-bensiin on täielik solk
Olles tüdinud kehva kütuse rikutud automootorite remondi kinnimaksmisest, tellis Eesti automüüjaid koondav Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL) Belgia kütuselaborist Tallinna tanklatest võetud 15 bensiiniproovi analüüsi. Belgiasse saadetud 95-bensiini võeti mullu 28. ja 29. novembril koos tarbijakaitsjatega peaaegu kõigist pealinna rohkem või vähem tuntud tanklatest - Neste, Statoili, Uno X, Shelli, Lukoili, Alexela Oili, Truveksi, Grekondi, Petkami ja Milistoili jaamadest. Üksiti koguti ka 10 diislikütuseproovi ja kaks 98-bensiini näidist (viimased Shellist ja Statoilist).
Ainult 98 kõlbab
Tulemus on masendav: 15 bensiiniproovist vastas Eestis kehtivatele normidele ainult üks, Lukoili oma. 12 puhul oli mootormeetodil määratud oktaanarv normist madalam. See põhjustab mootorit purustavat detonatsiooni, viimane suurendab omakorda aga kütusekulu. Peaaegu iga teine bensiiniproov sisaldas liiga palju vaikaineid, mis ladestuvad toite- ja väljalaskesüsteemi ning kiiluvad kinni klappe, ummistavad sissepritsesüsteemi ja katavad heitgaasiandurid tundlikkust pärssiva kihiga.
“Süüteküünlad on sageli kaetud imeliku punase kihiga. Mitte ükski küünlavalmistaja ei oska öelda, millest see tekib!” nendib Nissan Balti hooldusjuht Aimar Lukk, kahtlustades selles vaid üht - Eestis müüdavat solkbensiini. Tema kolleeg Anti Orunuk Toyota esindajafirmast Elke Auto lisab: “Punane sade katab ka kolbe ja kiilub vahel õlirõngadki kinni. Mootoriremont on tulnud ette võtta juba vaid 70 000 või 120 000 kilomeetrit sõitnud autodel. Seda juhtub sagedamini siis, kui sõidetakse ainult linna vahel. Maanteesõidul põleb too salapärane saast ilmselt osaliselt siiski ära.”
Diislikütuse analüüside tulemus on pisut etem, kuid toitesüsteemi elueale kõige otsesemalt mõjuv kütuse määrimisvõime ei vastanud üle ühe juhu normile (Lukoil, Milistoil, Petkam, Truveks). Kehvalt määriv kütus rikub kiiresti kõrgsurvepumba ja pihustid, mille remont maksab kokku vähemalt 50 000 krooni.
Eelmainitu taustal lausa kummastav ja ainus positiivne seik analüüsitulemustes on vaid see, et mõlemad 98-bensiini proovid vastasid Eesti nõuetele. “98 müüakse nii vähe, et seda ei tasu ise komponentidest kokku solkida,” pakkusid analüüsi korraldajad põhjuseks.
Kuna peaaegu kogu Eesti tanklaid varustavad ühed ja samad kütuseterminalid, võib ilmselt kütusetesti tulemusi üldistada üle Eesti.
Proovide omadused muutusid?
Kütuseproove võttes nõuti tanklatest ka müüdava bensiini vastavussertifikaate. Tihti ei sarnanenud aga seal kirjas olevad arvud kuigivõrd Belgia laboris mõõdetud tulemustega. Ühes Statoili tanklas polnud aga bensiini sertifikaati väidetavalt olemaski.
Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed püüab AMTELi kütusetesti hävitavat tulemust pehmendada. “Bensiin võib transportimisel omadusi muuta, sest on erakordselt tundlik valgusele ja õhule,” on ta BNSile öelnud.
Enamikule analüüsitud kütuseproovidele sertifikaadi välja andnud SGS Eesti turundusjuht Heli Väinoja on Kiviaiaga peaaegu samal arvamusel: “Ma ei pea tõeseks, et 15 proovist ainult üks vastas normidele. Näiteks vaikainete sisaldus võib bensiiniproovi hoiustamisel ja transportimisel suureneda ja oktaanarvgi muutuda. Viimasele mõjuvad soojus ja valgus tugevalt.”
AMTELi võetud kütuseproovide teekond Belgiasse kestis SL Õhtulehe andmeil kolm nädalat.
Kas tõesti nurjas pikaleveninud veoaeg ligi 200 000 krooni maksma läinud kütuseanalüüsimise või on Eestis müüdav bensiin tõepoolest lootusetu solk?
“Miks nii palju bensiine?”
“Miks tohib Eestis müüa nn. tavalist 95, 95E ja 95 Eurot nagu ka mitut sorti diislikütuseid?” küsib Kütuste Ümarlaua liige Aleksander Johanson.
“Kõikjal Euroopas müüakse vaid 95, 98 ja diislikütust. Eestis oleks neile vaja lisada vaid vanade veoautode tarbeks oktaanarvuga 80 bensiin ja Ladadele 92.”
Tundub, et Eestis lubatakse eri kvaliteediga bensiini ja diislikütuse müümist vaid sellepärast, et tavalise tarbija jaoks pilt segasem ja kütusefirmadele kalastamisvesi sogasem oleks.
Bensiinihind kõigub suvaliselt
Kui Rotterdami sadamas pöörab bensiini 95 hind langusele, tõuseb see Eestis miskipärast 15 senti liitrilt, nagu juhtus selle nädala keskpaigas. Nii Statoil kui ka Neste põhjendasid Eesti hinnahüpet Äripäevale maailmaturul toimunud kallinemisega. Jaanuaris maailmaturuhinna kerkides muutus bensiin Eestis miskipärast aga rekordiliselt odavaks - kütusefirmad said endale kalli kütuse kiuste lubada hävitavat hinnasõda, mis küll ühelegi tanklaketile erilist tulemust ei toonud.
“Sõitke 98-bensiiniga!”
Toyota esinduse Elke Auto hooldekeskuse juhataja Anti Orunuk ja Arno Sillat Mercedes-Benzi peaesindusest Silberauto kinnitavad nagu ühest suust: “95 asemel 98-bensiini tankides ei pea auto juures mingeid muudatusi tegema. Suurema oktaanarvuga kütus ei tee uuele autole halba - nõuab ju autotootjagi vähemalt 95oktaanarvuga bensiini kasutamist. Pigem tõuseb võimsus mõni protsent ning kütusekulugi kahaneb.”
Suzuki ja Seati esindaja Japauto müügidirektor Erkki Ots on oma Suzuki Grand Vitarat juba paar aastat ainult 98-bensiiniga tankinud. “Kallim liitrihind ei loe, sest paremat kütust kulub vähem. Kokkuvõttes on bensiiniarved täpselt samad, aga auto mootor töötab paremini.”
Elmar Ots
