Elektriarvestite vahetamise käigus avastavad Eesti Energia töötajad järjest rohkem kodusid, kus püütakse kasutatud elektri eest võimalikult vähe maksta. Mullu tabati enim elektrivargaid Ida-Virumaal (189 akti), Tallinnas (139) ja Tartumaal (112). Selle kohta, kui suur osa vargusi jääb avastamata, statistikat pole.

“Usume, et varguste arv aastatega väheneb, elektrikadu on vähenenud,” ütleb Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar. Elektrimüüjad loodavad, et varguste avastamisele aitab kaasa uute elektronarvestite kasutuselevõtt ja peakilbi paigaldamine krundi piirile.

Kallim elekter ajab vargile

“Tartumaal avastatakse iga kuu 30-40 elektrinäppamist, neist pooled on tõsisemad vargused,” tunnistab Eesti Energia Tartumaa Elektri klienditeeninduse osakonna juhataja Kaido-Erkki Must.

Must ei usu varguste vähenemist, sest kasvav elektri hind teeb varastamise järjest ahvatlevamaks. “Nupumehed hakkavad kohe arvestama, et kui võtan elektrimõõtjal plommi maha või topin filmilindi vahele, kui palju ma seeläbi rahaliselt võidan.”

Elektrivaraste leidlikkusel ei ole piire. Peterburi kandis toodetakse seadmeid, mille abil saab ka uusi vooluarvesteid tagasi kerida. Vanade veneaegsete elektriarvestite tagasikerimiseks sobivaid karbikesi müüdi Tartu turul 2000 krooni eest.

Eratarbijad varastavad tühise osa

Monopoolses seisus elektrimüüja klientidega hinnatõstmise asjus läbirääkimisi ei pea. Sestap on talupidaja Aivo suhtumine - kui palju nad kasumit teenivad ja minult elektri eest seaduslikult raha nöörivad? - elektrivaraste hulgas üsna levinud eneseõigustus.

“Leivapoes ei tule kellelgi mõtet võtta sai ja maksmata minema jalutada, põhjendades, et sai on liiga kallis,” ütleb Must vastu elektrimüüja seisukoha.

Varaste hulgas on osa inimesi, kellelt pole lootust ka trahviraha saada, aga samamoodi varastavad elektrit ka jõukad inimesed ning ettevõtted. Suurem osa varastatud elektrit langebki ettevõtete arvele. Mõnele firmale koostati mullu akt koguni 600 000 krooni väärtuses varastatud elektri eest.

Kuidas elektrit varastatakse?

Kui majja tuleb õhuliin, siis on lihtne võtta elektrit traatidest enne vooluarvestit. Korraliku ühenduse saamiseks kasutatakse keevitus-aparaadi “krokodille”, ning lisajuhtme võib mõne sekundiga lahti ühendada. Viimasel ajal kasutatakse ka elektrike spetsvarustust - isolatsioonikeppe.

Levinud moodus on panna voolumõõtja tagurpidi käima. Mõõtjast viiakse mööda lisajuhtmed ning nädala jooksul kogunenud tarbitud kilovatid keritakse järgmisel nädalal tagasi.

Veneaegsete induktiivsete elektriarvestite juurde paigalda-takse spetsiaalne seade - Pihkva elektroonikatehases valmistatud karbike -, mille üks juhe ühendatakse arvestisse siseneva, teine arvestist väljuva juhtmega.

Arvesti hakkab elektrit mõõtma alles siis, kui elektrit tarbitakse üle 2,5 kWh. Kui elektrit ei tarbita, kerib kast arvestit tunnis 2,5 kW võrra tagasi. Uute elektronarves-tite puhul kasutavad elektrivargad Peterburis toodetud seadmeid.

Veneaegsete elektriarvestite peatamiseks puuritakse klaasi või korpuse sisse juuspeen auk.

Puurimiseks kasutatakse patareitoitega mikromootorit, mille otsa joodetakse 0,5 või 0,15 mm puur. August läbi topitud traadiga peatatakse vooluarvesti ratas. Ratast sai peatada ka magnetiga või vooluarvesti klaasaknakese vahelt sisse topitud fotofilmi riba abil.

Osa veneaegseil vooluarvesteil on neljakohaline skaala. Suuremas majapidamises teeb voolumõõtja näidik ühe kuuga ringi ära ja alustab taas nullist. Elektriarvesti läbikerimiseks võib võrku ühendada võimsa mootori ning koormust kasvatades keritakse vooluarvestile kiiresti ring peale.

Ettevõtlikumad mehed on maja juba nii ehitanud, et majja tulev elektrikaabel hargneb enne peakilpi vundamendi või seina sees. Vooluarvestist mööda juhitud elektriga toidetakse elektrimahukaid tarbijaid - radiaatoreid, soojaveeboilereid, põrandakütet jm.

On ahjusid, kuhu elekterküttekehad ja juhtmed nii peenelt ära peidetud, et kontrollijad avastasid elektrivarguse vaid tänu sellele, et näiliselt puuküttega ahjus polnud kübetki tuhka. Ahi aga oli kuum. Eesti Energia töötajate väitel on sellist elektrivargust kerge avastada. Kuidas, jätavad nad aga enda teada.

Paneelmajades tulevad elektrijuhtmed korterisse paneelidesse jäetud kanalite ja aukude kaudu ning naabrite seinakontaktid asuvad vastamisi. Naabri varal varastamiseks ühendatakse oma pistikupesa naabrimehe juhtmetega.

Paneelmajades maandatakse pistiku nullfaas radiaatori kaudu ning vooluarvesti “ehmatab” end seisma. Püstikunaabrid saavad seetõttu oma radiaatorit puudutades kerge elektrilöögi.

Kortermaja koridori valgustamisele kulutatud elektri eest maksavad majaelanikud ühiselt. Kui sealt mõnest lambipeast endale juhe vedada ja nii näpata, nii et üldarve väga suureks ei lähe, ei pruugi naabrid arugi saada.

Anti Naulainen