SLÕL: Eluasemelaenu saab nüüd soodsama intressiga


SLÕL: Eluasemelaenu saab nüüd soodsama intressiga
----

Klientide võitmiseks langetas Sampo pank veebruari alguses eluasemelaenu intressi. Teisipäeval alandasid korteri või maja ostmise laenu intressi ka Hansapank ja Krediidipank.

Sampo pank pakub nüüd eluasemelaenu aastaintressiga 8,6 protsenti, millele sõltuvalt kliendist, laenu suurusest ja tagatisest lisandub kuni 2protsendiline riskimarginaal.

“Tänane majanduskeskkond võimaldab meil sellise intressiga laenu anda,” kinnitab Sampo jae- ja personalipangandusdivisjoni kliendisuhete osakonna juhataja Arvi Lipp. “Kindlasti on üks eesmärk aga ka turuosa suurendamine.” Lipu sõnul on intress eluasemelaenu puhul kliendi jaoks otsustav tegur.

Ega pangad muus klientidele palju rohkem vastu tulla saagi. “Seadustega on üsna palju piire ette kirjutatud - nii see, kui suure summa tagatisvara turuväärtusest tohime väljastada, kui ka see, et tagatiseta ei tohi laenu anda,” selgitab Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro.

Lähiajal intress ei muutu

Praegu on Sampo andnud pankade poolt väljastatud elu-asemelaenudest 5,3 protsenti. Kui suurt turuosa Sampo püüab ja kas laenuvõtja võib oodata veelgi soodsamaid laenutingimusi, Lipp ei ütle. “10 protsendi suurusest turuosast me täna veel ei unista.”

Sampo sammule vastas Hansapank kolmapäeval kodulaenu intressimäära alandamisega 0,25 protsendipunkti võrra. Kodulaenu uus baasintress on 6 kuu Euribor pluss 4 protsenti. Hansapanga personaalpanganduse kliendid saavad nüüd korteri või maja soetamiseks laenu 8,6protsendilise intressiga. Keskmine intress peaks jääma aga 10 protsendi ligi või natuke alla selle.

“Alandasime kodulaenu intressi, sest muutused euro-rahaturul on olnud meile soodsad,” ütleb Arro. “Samas langevad eluasemelaenu intressid ka Eesti laenuturul,” möönab ta, et osaliselt oli intressi alandamine tingitud Sampo algatusest.

Laenuintressi alampiiri ei taha ka Arro ennustada. “Praegu pole õige aeg sellele küsimusele vastata. Hetkel me ei tahaks intressi uuesti alandada ning lähema paari kuu jooksul ei tohiks see muutuda.”

Krediidipank

Krediidipank langetas eluasemelaenu intressi samuti teisipäeval. Intress on fikseeritud 13 protsendile ning laenuperioodi jooksul see ei muutu. “Loomulikult oleme uutest klientidest huvitatud,” ütleb Krediidipanga laenuspetsialist Martin Künnapu.

Laenu saamiseks ei pea tingimata olema Krediidipanga klient. Enamik laenuvõtjaid ongi uued kliendid. Künnapu peab 13protsendilist intressi konkurentsivõimeliseks. “Meie intress on küll kõrgem, aga kliendipuudust pole. Hansapanga baasintress on 8,6 protsenti, kuid sellele lisandub riskipreemia. Oluline on ikkagi intress, millega laenuvõtja pangalt raha saab.”

Künnapu sõnul on Krediidipanga eelis panga väiksus, mis lubab kliendile personaalsemalt läheneda. “Eluasemelaenu puhul võib eeliseks olla ka fikseeritud intress. Tihtipeale kardab laenuvõtja ujuvat intressi - mis see Euribor üldse tähendab ja mis sellega juhtuda võib. Meilt saab laenu 13 protsendiga ja võib olla kindel, et see ka jääb 13 protsendiks.”

Ühispank

Ühispangas on eluasemelaenu baasintress personaalpanganduse klientidele juba oktoobri lõpust 6 kuu Euribor pluss 4 protsenti. Turunduskampaaniaks, milles klientidele eluasemelaenu võimalusi tutvustada, kogub pank aga alles hoogu. “Kõige usaldusväärsematele ehk personaalpanganduse klientidele on Ühispanga eluasemelaenu baasintress sarnane Hansapanga omaga,” ütleb Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. “Aga ma kahtlen pisut, kas intressimäär üksi on see näitaja, mille järgi panka valitakse.”

Intressisõja puhkemisse Messimas ei usu. “Võib-olla on intressi alandamine pisut formaalne. Kui mõttekas on intressi langetamine 0,25 protsendi võrra täna, kui intressid langevad juba sellegi tõttu, et Euribor liigub langemissuunas?”

Messimas kahtleb ka, kas intressi langetamine tähendab automaatselt seda, et kõigil uutel laenudel läheb intress selle võrra madalamaks.

Ühispank ei kavatse lähiajal intresse üle vaadata. “Määrav on ikkagi kliendisuhe, mitte ainult intress. Kui paindlik on panga suhtumine kliendisse just temale parimate võimaluste otsimisel. Kuivõrd paindlikud ollakse laenu tagasimaksmisel, kuidas suhtutakse laenuvõtja soovi lepingutingimusi muuta,” loetleb Messimas olulisi tingimusi, mida pole võimalik kuivadesse numbritesse panna.

Sellist nõudmist, et laenu saab võtta kindlasti samast pangast, kus on konto ja kuhu laekub palk, ei esita enam ükski pank. “Alati tasub küsida konkureerivat pakkumist,” toonitab Messimas.


Ääremaale pole mõtet uut maja ehitada

Sihtasutus KredEx (endine sihtasutus Eesti Eluase) otsustas eile laiendada noore pere laenude sihtgruppi.

Noore pere laenu võivad taotleda pered või üksikvanemad, kes kasvatavad alla 16aastast last. Seni oli lapse vanusepiir vaid 7 aastat.

Aastaga andsid Hansapank, Ühispank ja Optiva pank 771 noore pere laenu, keskmiselt veidi üle 200 000 krooni pere kohta.

Lennart Meri kavandatud Eesti Asumi asukohtadena nimetatud Vaivara, Luunja ja Ämari piirkondade kohta tellis KredEx kinnisvarabüroost Uus Maa turu-uuringu.

Selle järgi on turuhinnaga (krunt + ehitusmaksumus + arendaja kasumiosa) uute eramute järele nõudlust vaid Eesti mõnes suuremas linnas. Mujal pole uusi maju mõtet ehitada, sest suure hinnavahe tõttu vanadega eelistavad ostjad viimaseid.

Minimaalselt 500 000 - 600 000 krooni maksvate uuseramute (koos krundiga) eduka turuletuleku eelduseks on vanade eramute hindade jõudmine vähemalt 300 000 - 350 000 kroonile, mis on toimunud vaid Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu).

Uuring selgitas, et Noore Pere projekti edu sõltub oluliselt asukohavalikust. Paigad peavad olema looduskaunid - lagedale põllule või jäätmaale ei soovi keegi elama minna, eriti lastega noored (Luunja probleem). Samuti on väga tähtis lähiümbruses toimuv ja piirkonna maine (Ämari).

Kõigis analüüsitud asukohtades on väga vähe kohalikke elanikke, kes tahaksid uut maja ehitama hakata. Lõviosa asumi asukatest tuleks paremate palkadega lähilinnadest ehk vastavalt Tartust, Narvast ja Tallinnast.


Ujuv intressimäär

Intressimäär koosneb baasintressist, millele lisandub 6 kuu Euribor (European Interbank Offered Rate). See on euro hind üleeuroopalisel rahaturul. Iga poole aasta järel arvestatakse intressimäär vastavalt Euribori muutumisele ümber.

Lepingu sõlmimisel võtab laenaja endale teatava riski. Laenuintressi aluseks olev Euribor on oktoobrist alates langenud ning on tänaseks 4,6 protsenti. Oktoobri viimastel päevadel oli Euribor aga 5,2 protsenti.


Keskmine laen 200 000 krooni

Võrreldes 1999. aastaga kasvas Hansapanga eluasemelaenude maht 2000. aastal ligi kahekordseks. Kui 1999 anti kodulaenu pisut rohkem kui 600 miljonit krooni, siis 2000. aastal ligi 1,1 miljardit. Oluline kasv toimus kevadel, aprillis-mais.

Hansapank on kodulaenu andnud ligi 2,5 miljardit krooni. Laenajaid on kokku 18 000. Keskmine laenusumma on samas vaid 140 000 krooni. Väljaspool Tallinna on laenud tunduvalt väiksemad, Tallinna keskmine aga 180 000 krooni.

Ühispank sõlmis 1999. aastal 1421 eluasemelaenu lepingut kokku 288,71 miljonile kroonile, 2000. aastal aga 2059 lepingut 398,63 miljonile kroonile. Keskmine eluasemelaenu intress 2001. aasta jaanuaris oli Ühispangas alla 10 protsendi.

Sampo pangast oli 2000. aasta lõpuks eluasemelaenu võtnud 922 inimest kokku 239,6 miljonit krooni. Keskmiselt laenati raha 12 aastaks.


Kinnisvara hindamisakt elektroonilisel kujul

Hansapank ja Arco Vara sõlmisid lepingu, mille järgi saadab kinnisvarafirma laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisakti pangale kliendi soovil elektroonilisel kujul. Tänu elektrooniliselt saadetud aktile saab pank hakata kiiremini laenutaotlust läbi vaatama.

Hansapank kavatseb lähinädalail samalaadset koostööd alustada ka teiste kinnisvarafirmadega.