SLÕL: Hullulehmatõbi tõstab liha hinda
“Peaaegu kolmveerand Eestisse sisseveetavast veiselihast on pärit Leedust,” kinnitab Eesti Lihaliidu tegevdirektor Helle Koppel. “Sealgi on aga näpud varsti põhjas - liha napib.”
Koppeli sõnul vedasid Eesti lihatööstused mullu sisse 40 000 tonni liha, mis on peaaegu pool vajadusest. Veiseliha on tänavu 9 kuuga Eestisse toodud 2214 tonni, sellest peaaegu kolmveerand saabus Leedust. “Mullu olid need arvud mitu korda väiksemad,” teab Koppel.
Lihakraam kallineb
Loomalihanappus annab Eesti talunikele võimaluse taas nii veiseid kui ka sigu kasvatada - sealihagi napib ja sedagi veetakse aina rohkem piiri tagant sisse. “Lähiajal kallineb ka sealiha kokkuostuhind,” ennustab Koppel. Praegu ostavad lihatööstused sealiha kokku umbes 30 krooni kilo eest. Poodides pole lihakraami hinnad siiski veel tõusnud. Lihaliidu arvates takistab seda lihatööstuste vaheline kõva konkurents. Samas on näiteks Rakvere lihakombinaat peatsest - küll vaid mõneprotsendilisest - hinnakerkest juba mõni aeg tagasi teatanud ja ka teised lihatööstused on viidanud võimalikule hinnatõusule.
Tõve eest kaitset pole
“Ma ei suuda iialgi 100 protsenti garantiid anda, et see tõbi Eestisse ei jõua,” tunnistab veterinaar- ja toiduameti juhataja Ago Pärtel. “Riski saame keeldudega küll nulli lähedale viia, kuid ära ei saa hoida mitte midagi.”
Seni pole Eestis ühelgi loomal ega inimesel kõnealust taudi õnneks avastatud. Samuti pole ameti teada ükski farm ega loomapidaja taolise kahtlusega loomaarsti poole pöördunud.
Pärteli sõnul puhkes hullulehmatõbi 1986. aastal Suurbritannias ja Iirimaal. Hiljem levis see Prantsusmaale, Hollandisse, Belgiasse jt. maadesse. Peale nende riikide ei tohi Eestisse veiseliha tuua aga ka Hispaaniast, Saksamaalt, Taanist ja Ðveitsist. “Siia ei tooda elusloomi, liha ega isegi veiseliha sisaldavat loomasööta,” kinnitab ta.
Liha sisseveokeelu aeg hakkab lugema viimase diagnoositud looma hävitamise hetkest ja kehtib 5 aastat. Ainsad suuremad Euroopa Liidu riigid, kust praegu Eestisse veiseliha võib importida, on Itaalia ja Soome.
Kahtlus, nagu oleks hullulehmatõbe põdevaid veiseid leitud ka Venemaal, pole tänaseni kinnitust leidnud. “Juttu on sellest olnud, kuid ametlikult pole Venemaa seda kinnitanud,” väidab küsitletu. Kui Venemaal taud siiski leitakse, lõpetatakse seal kohe veiselihaeksport.
Hullulehmatõbi
Hullulehmatõveks nimetatakse spongioosset entsefalopaatiat. Esimesed looma haigestumise tunnused on tasakaaluhäired, mis tõve arenedes aina süvenevad. Mõne aja pärast on veis täiesti apaatne ja ainult lamab. Tõbi lõpeb surmaga. Väliste tunnuste järgi ei saa hullulehmatõbe siiski täpselt tuvastada. Lõppdiagnoosi paneb looma aju uuring, mille kudedesse tekivad spongioossele entsefalopaatiale viitavad käsnjad kasvajad.
Taud ei levi loomalt loomale, vee ega õhu kaudu. Nakkust kannab tõenäoliselt edasi loomasööt. Sellegipoolest peab Eestis kõikide närvitõbede kätte surevate lehmade ja samuti hädatapetud lehmade ajusid detailselt uurima.
Hullulehmatõbi ei ohusta kodulinde, kitsi, lambaid, sigu ega teisi loomi.
Tõve kandumist inimesele pole siiani üheselt tõestatud, kuigi seda on oma kümme aastat väidetud. Inimesel esinevat hullulehmatõve varianti nimetatakse Creutzfeldt-Jakobi tõveks.
Allar Viivik
