Dollari kallinemine lööb esijoones tavatarbija rahakotile. Vältimatult kallineb kõik, mille eest kogu maailm maksab dollarites. Esijoones kütus.

Esimesena kavandab kütuse hinnatõusu Neste, kes enda sõnutsi toob bensiini ja diislikütuse Soomest Porvoo utmistehastest ega hoia Eestis mingeid nimetamisväärseid varusid. Statoil, kes varustab ka suurt osa Eesti teiste tanklakettide kütusemahuteist, ei olnud eile veel kiires hinnatõusus nii kindel. Statoil on ka tunnistanud, et toob kütust sisse Venemaalt, kus see on alles suhteliselt odav.

Kui suur tõus tuleb? Eile arvasid Eesti kütusefirmade esindajad, et bensiiniliitri hinda tuleks tegelikult juba praegu kergitada 75 sendi võrra, mis tähendaks psühholoogiliselt raske 11 krooni ületamist isegi odavama 95oktaanilise bensiini puhul. Tegelikkuses jääb tõus siiski mõnevõrra väiksemaks, kaalutletakse kuni 40sendilist hüpet. Bensiini toel hoitakse ka meil nagu mujalgi diislikütuse hinda suhteliselt madalal, kuid ka selle kütuseliigi kallinemine on dollari tugevnedes vältimatu. Diislikütuse kallinemine tõstab omakorda näiteks bussipiletite hinda. Kuigi bussifirmadel on võimalus ka teist teed minna ja talveks vähemsõidetavaid liine kärpida.

Gaasi hind on pikemaks ajavahemikuks fikseeritud, aga masuut kallineb ometi ja tekib tugev surve kaugküttehinna tõstmiseks. Eile ei olnud küll ühtegi kinnitust, et toasoojuse eest rohkem raha nõutaks.

Siiski pole dollari kallinemises ainult halba. Mõnevõrra kasulikumaks muutub Eestis valmistatavate kaupade eksport. Eriti ida suunal, kus arveldamine käib enamasti dollarites. Toiduainetööstuse esindajad on üsna optimistlikult tulevikku vaadanud. “Arveldused ja lepingud käivad küll nii pikka rada, et kui dollari tõus jääb lühiajaliseks, siis ei pruugi olulist kasu tulla,” arvas siiski SL Õhtulehega kõnelnud ekspert, olles vaid ettevaatlik optimist.