SLÕL: Suurhall peletab soolase üüriga
Seetõttu tuleb muusikasõbral edaspidigi käia kontsertidel lagunevas ja halva teeninduse poolest tuntud linnahallis või umbses näitustepaviljonis.
Miinimumhinnakirja järgi küsib suurhall kontserdikorraldajalt 20 protsenti piletite müügi tulust, kuid mitte vähem kui 100 000 krooni. “Muidu me ei pane hallis tulesidki põlema,” ütleb aktsiaseltsi Rocca al Mare Suurhall müügijuht Sören Ruutsoo.
Tema hinnangul peaks see hind olema konkurentsivõimeline. “Peamine eesmärk on tuua rahvas meile. Me ei taha üleöö rikkaks saada,” lisab ta, jättes mainimata, et halli rentimise kulu on teistega võrreldes mitu korda kallim.
Näiteks esineb 10. novembril kuni 8000 pealtvaatajat mahutavas suurhallis Rootsi ansambel Roxette. Kontserdile pääsemiseks tuleb lunastada 395-595 krooni maksev pilet. Kui võtta keskmiseks piletihinnaks 500 krooni ja eeldada, et ansamblit tuleb vaatama täismaja, võib suurhall ühe kontserdi pealt teenida 800 000 krooni.
Võrdluseks võib tuua umbes 4000 istekohaga Tallinna Linnahalli, kus kontserdi pealt küsitakse 75 000 krooni, või siis Eesti Näituste halli, mis läheb korraldajale maksma 118 000 krooni. Need paigad pole seadnud hinda piletimüügist sõltuvaks.
Ruutsoo tunnistab, et see hind on teistega võrreldes kõrgem. “Aga meil on ka toitlustus ning koostööpartnerite pakutav teenus tunduvalt paremas hinna ja kvaliteedi suhtes kui mujal,” põhjendab Ruutsoo.
Tallinna jaoks uus tase
“Korraldajana olen loomulikult selle poolt, et oleks väiksem üür,” arvab Roxette´i kontserdi korraldaja Peeter Rebane. “Samas olen realist - halli ehitus on maksma läinud mitusada miljonit krooni, pluss jooksvad kulud. See raha tuleb kuidagi tagasi teenida. Ei ole ju võimalik, et küsitakse sama renti nagu mõnes vanas saalis, mis kunagi Moskva rahaga valmis ehitatud.”
Rebane usub, et Saku Suurhalli valmides suureneb sisekontsertide külastatavus kindlasti. Muusikasõpradele pakutakse võrreldes linnahalliga täiesti uuel tasemel teenust. “Paljud inimesed on teinud vingus näo, kui korraldame kontserdi Linnahallis. See koht vajaks imagomuutust ning suurt investeeringut,” arvab Rebane.
Vähemedukate artistide kontserte pole tema meelest mõtet suurhallis korraldada, kuna ei tulda ots otsaga kokku. “Kui on tegemist paar tuhat inimest kokku tõmbava esinejaga, siis loomulikult tuleks kaaluda teisi kohti,” ütleb Rebane. “Oleksin väga imestunud, kui Roxette ei meelitaks suurhalli täismaja muusikasõpru. Kui tuleb täismaja, on see projekt kasulik nii suurhallile kui ka meile.”
Makarov ootab hinnalangust
Kontserdikorraldaja Jüri Makarov peab praegu suurhalliga läbirääkimisi, et korraldada seal 26. ja 27. oktoobril tantsuetendus “Michael Flatley´s Lord Of The Dance” ning 3. novembril Briti rokkbändi Yes kontsert.
Ta on nõus, et suurhallis läheb kontserdi korraldamine mitu korda kallimaks, kuid samas ta usub, et pärast esimesi kontserte rendihinnad langevad. Raske on leida tähti, kes suurhallis täismaja tagaksid, ja seetõttu on seal kontserti korraldada suurem risk kui mõnes teisest paigas.
“Kui tulesid suurhallis väga kaua põlema ei panda, läheb lüliti mõne aja pärast ka teiste summade peale soojaks,” ütles Makarov.
Konkurendid suurhalli ei karda
Eesti Näituste suurimas, umbes 5500 inimest mahutavas C-hallis on esinenud näiteks Modern Talking ja Savage Garden ning 27. septembril astub seal üles Jethro Tull.
“Kui Saku Suurhall võtab piletimüügist endale viien-diku, siis on see põhjendama-tult kõrge,” hindab Eesti Näituste arengudirektor Siimu Loogma konkurendi hinnakirja. Seetõttu ei usu Loogma, et suurhalli valmides kõik kliendid seal üritusi korraldama hakkavad.
Ka linnahalli haldusdirektor Tõnu Prööm ei usu, et Saku Suurhallist saab neile muusikaürituste puhul eriline konkurent. Pröömi sõnutsi on viimasel ajal linnahallis toimunud kontserdid kohale meelitanud vähem kui neli tuhat inimest. Vaid viiuldaja Vanessa Mae puhul korraldas Lauri Laubre linnahallis teisegi kontserdi, sest publikuhuvi oli suur. “Kui suurhalli tuleb 4000 inimest, siis näeb see lihtsalt tühi välja,” on Prööm kindel. Kuid ta usub, et esialgu on suurhall kindlasti magnet. Ikkagi uus meelelahutuskoht.
AS Rocca Al Mare Suurhalli projektijuht Riho Remmel loodab, et hallis toimub nädalas vähemalt kaks suurt üritust.
Kuid mis saab siis, kui kontserdikorraldajad otsustavad odavama linnahalli kasuks? Remmel vastab küsimusega: “Kas linnahall seisab veel?”
Kalevi koduhall
Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna peadirektor Riho Soonik ütles, et suurhallist saab Kalevi koduhall, kuid kõik Eesti meistrivõistluste mängud seal toimuma ei hakka. “Aga kui Kalev jõuab play-offi, siis tahaks küll, et mängud seal oleksid,” ütles Soonik. Samas loodab Soonik, et kuna suurhalli mahub rohkem rahvast, saab selle võrra piletihinda alandada. “Suurem publik katab ka üürikulud ära,” loodab Soonik. Kõrge üüri tõttu jääb Kalevi kossumeeste peamiseks treeningukohaks Kalevi hall. Kindlasti hakatakse suurhallis pidama rahvusvahelisi korvpallilahinguid.
Jõuludeks jäähoki
Eesti Jäähokiföderatsiooni president Aivar Riisalu ei osanud veel vastata, kas lisaks rahvusvahelistele võistlustele saab kalli rendihinnaga suurhallis pidada ka Eesti meistriliiga mänge. “Kui hoki maine oleks selline, et vaatama tasub minna, miks siis mitte. Esialgu ma küll kahtlen, et Eesti meistrivõistluste vastu võiks sellist huvi olla,” ütles Riisalu. “Mõne aasta pärast aga kindlasti.”
15. detsembriks tehakse suurhalli hokijää, et seal saaks pidada rahvusvahelist turniiri nelja tippklubi osavõtul. Eesti klubide koondisele peaks vastu astuma Rootsi, Soome ja Venemaa juhtivad klubid.
Riisalu sõnul on linnahallis odavam turniiri korraldada, kuid suurhalli eelis on kvaliteet.
Vipitoolid ootavad omanikke
Tänaseks on suurhallis 700 personaalsest toolist ostetud 141. Huvi nende vastu on vähenenud. Viimasel kolmel kuul on ostetud vaid ümmarguselt kolmkümmend 37 500 krooni maksvat tooli. “See on igati ootuspärane, sest inimesed suvel puhkavad,” kommenteerib huvilangust suurhalli müügijuht Sören Ruutsoo.
Ta ei ole nõus ütlema tooliomanike nimesid, kuid näiteks Eesti Telefon on ostnud 20 tooli. Varem on tooli ostust teatanud Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg, Kalevi korvpallimeeskonna peadirektor Riho Soonik ja Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatuse liige Priit Vilba.
Praegu töötab suurhalli ehitusel 115 inimest. Paigaldatakse ventilatsiooniseadmeid ja valmistatakse tribüüne ette toolide kohaleasetamiseks.
Viimased toolid peaksid paigale saama septembri lõpus. “Ehitus on graafikus,” kinnitab Sören Ruutsoo.
Firmadele pakub Saku Suurhall 1,2-2,4 miljonit krooni maksma minevaid loo?e koos toakesega. Nende müügist loodetakse katta oluline osa ehituse maksumusest. Tänaseks pole 38 loo?ist lepingut vaid kuue kohta. 8-16kohaliste loo?ide ostjateks on olnud näiteks Hansapank, Eesti Telekom, Saku Õlletehas, Merko Ehitus, Eesti Gaas jne. Suurhall paigaldab loo?i juurde kuuluvasse toakesse laua, külmkapi, kööginurga ja WC.
Paar päeva tagasi külastasid firmad Optiroc ja Kunda Nordic Tsement ühiselt ostetud 10koha-list loo?i. “Vaade on palju parem, kui oskasin oodata,” ütles Optiroci juhatuse liige Viktor Valkiainen lavale vaadates. Tema sõnul jääb loo? eelkõige marketingiürituste tarvis. Lisaks antakse firma parematele töötajatele preemiana võimalus mõnd kontserti või spordivõistlust loo?ist nautida.
Kunda Nordic Tsemendi vanemnõuniku Aadu Kana hinnangul näitab aeg, kas loo?i ostmine tasus end ära. “3-4 aasta pärast võime selle ka maha müüa,” märkis Kana.
Loo?i omanik peab suurhallis toimuvale üritusele pileti ostma. Eelis on see, et ta pääseb oma kohale kõige odavama piletiga.
Tarmo Michelson
