Aastavahetuseks oli Eestis moodustatud umbes 5000 korteriühistut. Järelikult on see olemas peaaegu igas teises korrusmajas.

Algsest kahtlemisest, kas ühistuline majandamisvorm ennast õigustab, on tänaseks üle saadud. “Tegelikult on ühistud juba korda saatnud väikesi majandamisimesid,” kinnitab Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla.

“Juba on silmaga näha, et ühistu maja erineb teistest - seal valitseb kord. Uksed on lukus, trepikojad-liftid korras ja võimaluse piires on ehk juba katustki remonditud.”

Ühistu töötulemus kajastub ka kinnisvarahindades. Korterimüügikuulutusteski

on viimasel ajal ühe olulise hinnaargumendina tihtipeale lisatud - majas on korralik ühistu.

Ka pangad on leidnud ühistutes usaldusväärse partneri, kellele võib tagatiseta laenu anda. “Hansaliisingu finantsanalüütikute arvutuste põhjal võib väita, et ühistu praktiliselt ei saa pankrotti minna,” teatab Jaadla.

Rahakott tuleb enda kätte võtta

“Normaalselt majandava ühistu puhul pankrotiohtu tõesti pole. On olnud küll paar uusehitust, kus maja on valmis ehitatud ja ühistuks tehtud, kuid siis ei ole suudetud kortereid maha müüa. Aga see on pigem kinnisvaraarendaja ebaõnnestumine kui ühistu pankrot.”

Ennem on probleem ühistu ja elamuhaldusfirmade suhe. “Rahakott peab kindlasti olema ühistu käes,” ütleb Jaadla. “Siis saavad korteriomanikud otsustada, kas tellida mingit teenust turult või teha see töö ise ära.”

“Inimesed kardavad ja on ära hirmutatud!” kinnitab Jaak Valgemäe, kelle korter on Tallinnas Paldiski maantee 85/87 korteriühistus. “Ühistu liikmed pelgavad, et haldusfirmast eraldumine läheb lõppkokkuvõttes kallimaks. Aga kõik haldusfirmad müüakse ju varsti maha ja teenuste hinnad kerkivad, sest uus omanik tahab kasumit saada. Keegi ei mõtle täna sellele, kui palju tuleb 10 aasta pärast maksta. Ühel päeval lähevad hinnad lakke, aga siis on hilja omal käel alustada!”

Esimene probleem, mis sunnib ühistuid neid koondava liidu poole pöörduma, ongi haldusfirmast lahkulöömine. “Tihtipeale tekib lahkarvamusi majas tehtud töö hinna suhtes,” tunnistab Jaadla. “Iga üksiku maja puhul on asi muidugi erinev. Mõnikord selgub, et haldusfirmale jäädakse hoopis võlgu.”

Ühistud kõikjale ei jõua

Korteriomanikud, kes ei soovi ühistut moodustada, võivad oma majale valida ka majavalitseja. Nii valitseja valimiseks kui ühistu asutamiseks on vaja poolte korteriomanike nõusolekut. Ühistud jäävad tihti just seepärast asutamata, et vajalikku 50 protsenti otsustajaid ei saada kokku.

Praegu linnale kuuluvad haldusfirmad müüakse maha ning hirm eraomanike ees kiirendab ühistute moodustamist ja sunnib neid iseseisvuma. “Eraomaniku reaalne tulu tuleb hooldustasust ning omanikul ei ole mingit huvi oma haldusalas ühistuid juurde tekitada,” väidab Jaadla.

Praktika näitab, et tulevast majavalitsejaseisundit kuritarvitatakse ning potentsiaalsed valitsejakandidaadid ehk haldusfirmad teevad ühistute moodustamisele vastupropagandat.

Keegi on alati vastu

Jaadla sõnul jagunevad majaelanikud kolmeks - aktiivne seltskond, passiivne, kuid uuenduste suhtes siiski positiivselt meelestatud enamik, ning üks või isegi mitu inimest, kes on kõige vastu. “Ükskõik, mida tehakse, head või halba, nemad on ikka vastu! Kui sa isegi midagi ei tee, on nemad ikka vastu,” naerab Jaadla.

Ühistu efektiivne juhtimine eeldab teatud kulusid ning ühistu juht saab töö eest kompensatsiooni. Samas on ka täiesti toimivaid ühistuid, kus ühise kodu nimel tegutsetakse vabatahtlikult ja tasuta.

Maja haldamine-hooldamine nõuab aga siiski ka eriteadmisi - juriidilistest keerdkäikudest kuni kas või selleni, kuidas vesi torudes voolab.

Mingi osa korrusmajadest jääbki aga ilma ühistuta. “Kui maja on väga halvas seisus, siis inimesed üldreeglina mõtlevad: “Miks peaksin sellega tegelema hakkama?”” põhjendab Jaadla. “Renoveerimiskohustus on ikkagi väga suur ja kui maja on suhteliselt väike ja suhteliselt halvas korras, siis inimesed lihtsalt loobuvad.”

Hansa Liising hakkab pakkuma tagatiseta järelmaksu

“Laenu vastu on suur huvi just seetõttu, et liisingufirma ei nõua täiendavat tagatist,” ütleb Andres Jaadla. Tagatise nõue oli paljudele ühistutele laenuvõtmisel takistuseks.

Praegu töötatakse normdokumente välja. Juba 30 ühistut on esitanud avalduse ning soovivad veel sel aastal laenu võtta. Soovijaid on kõikjalt - Põltsamaalt, Narvast, Pärnust.

Korteriühistu järelmaksu saab võtta juhul, kui sellega nõustub 75 protsenti ühistu liikmetest. Mida suurem hulk ühistuliikmeid laenuvõtmist pooldab, seda väiksemaks jääb intress.

Kui remontimine on vajalik hoone säilitamiseks, siis nende kulutuste katmine on kohustuslik kõigile liikmetele.

Tagatise mittenõudmine tähendab, et kui korteriühistule antakse laen, siis korteriühistu omakorda vormistab nõuded võrdselt oma liikmete vastu.

Laenu antakse kuni 10 aastaks ning intress laenujäägilt on 11-13 protsenti. Laenu antakse kuni 400 krooni ruutmeetri kohta. Ühistu omafinantseerimine peab moodustama vähemalt veerandi remonditöö hinnast.

Aasta alguses oli Eestis moodustatud umbes 5000 korteriühistut

Korrusmaju, kus ühistu võiks tekkida, on aga 8000-12 000, sest erastati 320 000 korterit ning igas majas on neid keskmiselt 40. Korteriühistute Liitu kuulub juba 510 ühistut.

2000. aastal tekkis juurde 1000 ühistut. Maakondades on ühistuid keskmiselt sadakond. Rohkem on neid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel, aga ka näiteks Rakveres on moodustatud juba 100 korteriühistut.

Anti Naulainen