SLÕL: Väikepoed kaovad, kaubanduskeskustesse ei jagu ostjaid

Praegu on kõigis Tallinna linnaosades ja linnast välja minevatel teedel piisavalt kauplusi. Uute kaubanduskeskuste ja poekettide ehitamine surub nurka eelkõige üksikkauplused, aga ka suured, kuid vananevad kaubanduskeskused.

Uute keskuste ehitamise buum kestab veel mõnda aega. Kuna häid asukohti on vähe, ehitatakse keskusi tiheda konkurentsiga magalapiirkondadesse ning tihedast asustusest eemale. See on aga suhteliselt riskantne investeering.

Mõned moodsad kaubanduskeskused peavad ostjate vähesuse tõttu juba sel aastal hakkama rendimäärasid alandama. Näiteks on raskustesse sattunud möödunud aasta lõpul linna piiril avatud Laagri Maksimarket.

Lähimast elamupiirkonnast kaugele ehitatud ja halva bussiühendusega kaubanduskeskusel on kitsas ostjaskond, mis lisaks sõltub hooajast ehk sellest, kui tihe on liiklus Pärnu maanteel.

Ostjate seas populaarseimad kaubanduskeskused plaanivad seevastu rendimäärasid kuni kolmandiku võrra tõsta, küsides parimates asukohtades ruutmeetri eest kuni 650 krooni.

Seega hakkavad praegu suhteliselt sarnased rendimäärad kaubanduskeskuste lõikes senisest enam erinema.

Esialgu sõltuvad rendihinnad nüüdisaegsetes kaubanduskeskustes veel asukohast hoones ja pinna suurusest ning on tavaliselt vahemikus 100-500 kr/m². Valikuvõimaluste tekkimisega on rentnikud üha enam huvitatud rendisumma sidumisest konkreetsete müüginumbritega.

Rentnikud hakkavad oma tingimusi dikteerima ning sunnivad kaubanduskeskuste omanikke senise fikseeritud rendisumma asemel arvestama käibel põhinevat renti.

Vähemedukate kaubanduskeskuste omanikud kannaksid nii koos rentnikega riski ning nende kasum sõltuks otseselt ostjate arvust. Praegu ei ole veel rentnikud vähemedukatest uutest kaubanduskeskustest massiliselt minema tõtanud, kuid võib eeldada, et see aeg pole kaugel.

Konkurents suretab kauplusi

Pärast Pirita Selveri avamist läinud aasta juulis kukkus seni ümbruskonna ainukese suurema poe Pirita käive oluliselt ning täna on kauplus sama hästi kui suletud.

10 päeva pärast avamist langes kaubanduskeskus pommiähvardaja terrori ohvriks. Politsei esialgse versiooni järgi ei olnud ähvardusi teinud mehel selleks isiklikku põhjust ning ta võis täita kaubakeskuse konkurendi tellimust. Ähvardaja märkmikust leiti Pirita poe omanikku telefoninumber.

Tallinnas Pärnu maanteel asuv Järve Kaubamaja sulges kõrval avatud Järve Selveri tõttu uksed, sest ei suutnud konkurentsile vastu panna. Täna tegutseb endises Järve Kaubamajas tasuta telerite rabamisega kuulsaks saanud Rootsi kodutehnika kauplus ONOFF.

Suuremad kaubakeskused

Kesklinn

Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Viru Keskus, WW Kaubamaja, Rotermanni Ärikeskus, Merekeskus, Sikupilli Keskus, Kristiine Keskus.

Mustamäe

Kadaka turuhoone, Magistrali Kaubanduskeskus, Kadaka Selver, EKS Kaubamaja.

Lasnamäe

Vesse Maksimarket, Ida Ärikeskus, Punane Selver, Säästumarketid Kärberi tänaval ja Läänemere teel.

Haabersti

Rocca al Mare Kaubanduskeskus.

Nõmme

Laagri Maksimarket, Nõmme Keskus, Järve Selver.

Pirita

Pirita Selver.

Kiirsöögikoha rendisumma 10% protsenti müügikäibest

Ameerika praktika kohaselt on kõige suuremat rendi/müügikäibe suhet võimelised maksma kiirsöögikohad, mille rendisumma võib ulatuda kuni 10 protsendini müügikäibest. Võttes keskmise kaubanduskeskuses paikneva kiirsöögikoha suuruseks 200 m² ning Tallinna keskmiseks rendimääraks 300 kr/m², peaks sama rendimäära säilitamiseks igakuiseks müügikäibeks olema 600 000-750 000 krooni ehk vähemalt 20 000 krooni päevas. Enamikule kiirsöögikohtadele jääb säärane käive vaid unistuseks.

Ain Kivisaar, Uus Maa Kinnisvaragrupi analüütik