Pealekauba tekkis Euroopa Komisjoni delegatsioonil rahandusministeeriumi asekantsleri Renaldo Mändmetsa andmetel kahtlus, et pakkumisi välja valinud maanteeameti komisjon ei olnud päris erapooletu. Euroopa Komisjoni delegatsioon Eestis saatis Mändmetsa kinnitusel rahandusministeeriumile märgukirja. “Esiteks ei järginud komisjoni esimees täpselt kõiki protseduurireegleid, mitmed asjad jäid protokollis fikseerimata,” refereeris asekantsler selle sisu.

“Teiseks tundus erapooletutele vaatlejatele, et komisjoni esimehe suhtumine pakkumistesse polnud piisavalt neutraalne ja tal tundus olevat teatavaid eelistusi. Lõppkokkuvõttes oli konkursikomisjoni aruanne ise väga puudulik,” rääkis Mändmets Postimehele.

Teedeprojekt oli jagatud kaheks osaks — ISPA1 ja ISPA2. Lisaks korraldati järelevalveeksperdi valimise konkurss. Maanteeameti direktori asetäitja Aleksander Kaldase juhitud komisjon valis mõlema projekti võitjaks sisult ühe ja sama konsortsiumi, millesse kuulusid Tartu TREF, ASPI ja Talter. ISPA2s osales lisaks nendele kolmele ka Teede-REV 2.

Projektiga ISPA1 uuendada plaanitud teede projekti oli maanteeamet eelnevalt tellinud Teedeeksperdilt, mis on seotud ISPA2 konsortsiumi ühe osalise Teede REV 2ga. Mändmetsa kinnitusel on vaatlejatel tekkinud kahtlusi konkursi võidupakkumise ja projekti teinud firma seoste osas. Nimelt võisid projekteerija seosed konkursil osalenud ehitusfirmaga anda konsortsiumile teiste võistlejate ees eelised. Projekteerimise käigus saab välja arvutada tööde arvatava maksumuse ning välistatud pole ka valeinformatsiooni andmine konkursi teistele osalejatele.

ISPA1 ja ISPA2 pakkumiste kogusumma jäi 250-300 miljoni krooni vahele ning konsortsium tegi konkursile odavaima pakkumise. Konkursil osalesid veel Skanska EMV ja Taani Colas Danmark.

Teetööde järelevalveeksperdi valimise konkursi võitjaks soovitatud firma pakkumisega oli Postimehele teadaolevalt seotud sügisel maanteeametist eraldunud Teede Tehnokeskus, mille töötajad veel sügisel ise konkurssi ette valmistasid. Üks järelevalveeksperdi konkursil osalenud firma on varem olnud maanteeameti tütarfirma ja ausalt öeldes on väga raske tõestada, et need poisid ei saanud ametilt vajalikku eelinformatsiooni kätte, nentis Mändmets. “Nii suure raha juures on väga palju olulisi pisiasju. Paljud firmad esitasid ka protesti.”

Nelja firma konsortsium on Kaldase osalusega komisjoni ettepanekul võitmas ka kahte Maailmapanga finantseeritavat teedeehituse konkurssi.

Teisipäeval ütles konkursikomisjoni esimees Kaldas Postimehele, et esiteks on tal ISPAst rääkimiseks liiga kiire ning teiseks seisukohtade võtmine alles käib. Kolmapäeva hommikul ei olnud Kaldas Postimehele nõus avalikustama, kes olid pakkumisi läbi vaadanud komisjoni liikmed. Kaldase juhitud konkursikomisjoni kuuest liikmest viis olid Mändmetsa kinnitusel maanteeameti töötajad ning üks teede- ja sideministeeriumi esindaja, kelle haldusalasse amet kuulub. Tema sõnul üritas amet täita jaanuarist märtsini kestnud konkursi komisjoni peamiselt oma töötajatega.

Mändmetsa kinnitusel moodustavad rahandusministeerium ning teede- ja sideministeerium nüüd kiiresti uute liikmetega komisjoni. Kui tee-ehitus kiiresti ei alga, lükkub ka ISPA raha kasutamine aasta võrra edasi. “Teeme kõik selleks, et tööd saaksid juulis alata,” kinnitas Mändmets.

Tänavusest aastast eraldab Euroopa Liit oma ISPA eelstruktuurifondist Eestile tagastamatut raha kõikvõimalikeks keskkonna- ning transpordiprojektideks, muu hulgas seisab Narva-Tallinna-Ikla maantee remondieraldisena ootel praegu umbes 30 miljoni euro suurune rahasumma.