Sõda Iraagiga võib suurendada Eesti eksporti
”Kui sõda on kiire ja edukas, edasine stabiilsus tagatakse, siis ei näe ma tõsiseid negatiivseid tagajärgi Eesti majandusele,” ütles Eesti Ühispanga analüütik Sander Daniil. “Pigem on mitu faktorit, mis võivad meie majandust toetada. Tuleb jälgida eurotsooni majandust ja meie võimalusi sinna eksportida. Täna on seal tarbija ebakindel ja ei kipu kaupu ostma. Kui sõda on kiire ja edukas ning sõjajärgne aeg kujuneb stabiilseks, kasvab keskpikas perspektiivis tarbimine ning oodata on positiivset mõju meie ekspordile.” Daniili sõnul ei tõuse praeguste prognooside kohaselt ka laenuintress, pigem on Euroopa keskpank valmis neid alandama, et majandust toetada. “Edukas sõda tõenäoliselt kergitab dollari hinda, mis toetab omakorda Euroopa Liidu eksporti,” lisas Daniil.
Kütuse hind kukkus rekordmadalale
Majandusministri nõunik Heido Vitsur on seisukohal, et sõda võib mõjuda kas naftahindade tõusu või pikema sõja korral ka maailmamajanduse võimaliku regressiooni kaudu.
“Meenutame, et Lahesõja mõju maailma majandusele oli ühene: kütuse hind tõusis ja seejärel kukkus rekordmadalale,” ütles Vitsur. “See stsenaarium põhjustas meie põlevkiviõli tootjatele palju probleeme, kuna õlibarreli hind püsis maailmaturul mitu aastat 10 dollari juures. Sõda Iraagi vastu omab veidi suuremat mõju, kuid mõju Eestile piirdub minu arvates ainult mõjuga kütuse hinnale.”
Ka ei näe Vitsur lennundusele ja turismile suuremat mõju, kui oli 11. septembri terroriakti järel.
Domina World Travel teatas, et “olukord Egiptuse kuurortides on rahulik ja turvaline”. “Ka Eesti aukonsuli sõnul on Egiptuses reisida turvaline, kuna tegemist ei ole Iraagi lähinaabrusse kuuluva riigiga,” ütles Egiptusesse reise korraldava ASi Domina World Travel esindaja Karin Piir eile.
Küll aga arvab Vitsur, et kui sõda kestab pikemat aega ja aitab maailmamajandusel pöörduda langusesse, mille veerel on ta paar aastat viibinud, siis see mõju on ka meil tuntav. “Kuigi alati on raske hinnata, kas see juhtub sõja tõttu või sõjast sõltumatult, nii et tegelikult on mõju meile sama mis Euroopale ja maailmale.”
Eesti ei jää ilma toiduaineteta
Põllumajandusministeerium kinnitab, et Eesti ei jää riigi varustamisel toiduainetega hätta.
“Vajadusel suudame kindlasti toota Eestis põhitoiduaineid vajalikul määral ise ja Eesti rahvast nendega varustada,” ütles põllumajandusminister Jaanus Marrandi. “Otseselt põllumajandussaaduste osas pole hetkel küll probleeme ette näha, kuivõrd Eestil on enamik kaubavahetust Euroopa Liidu ja Ukrainaga, ja neid piirkondi arvatavalt puhkev sõda ei puuduta.”
Kõige otsesemalt puudutab Iraagi sõda meid nafta hinna kaudu. Juba pikemat aega kõrgtasemel püsinud nafta hind hakkas eile kiiresti langema, jõudes eile pärastlõunal 27,3 dollarini barrel, mis on viimase kolme kuu madalaim tase.
Naftadiilerite sõnul reageeris turg hinnalangusega Ühendriikide presidendi George W. Bushi pöördumisele, milles ta andis Iraagi presidendile Saddam Husseinile 48 tundi aega riigist lahkuda või arvestada sõjalise rünnakuga.
Lennufirmad on alustanud ettevaatlikult reisijate ettevalmistamist võimalikeks ebameeldivusteks. Nii teatas Saksa Lufthansa eile, et kaalub sõjahirmu tõttu piletiostutingimuste lõdvendamist, andes sõjakartuses reisijatele võimaluse lendude ümberbroneerimiseks või tühistamiseks.
Kasvuprognoosid jäävad alla ootuste
Euroopas ollakse aga sõja tagajärgede suhtes küllalt pessimistlikud. “Sõda võib ajada Euroopa Liidu majanduse uude madalkonjunktuuri,” ütles Euroopa Komisjoni majandusdirektoraadi juht Klaus Regling Äripäev Online’i andmetel.
“Isegi parimal juhul, kui konflikt jääb lühiajaliseks ja saab Euroopa seisukohalt soodsa lahenduse, kahaneb majanduskasv. Kui vaadata 1990. aasta Lahesõda ja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut, siis ei ole alust loota ELis lähiajal suuremat majanduskasvu kui 1% ehk prognoositust poole vähem,” ütles Regling.
