Sõerd: Eesti on varemgi Lätist rohkem makse kogunud, see ei ole vaid 1000-euroste arvete teene

Eesti on ka varem kogunud sama palju või tegelikult isegi rohkem maksutulu kui Läti ning praegusest seisust ei saa teha järeldust nagu oleks maksulaekumise kasvu toonud vaid 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus, tõdeb riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd Eesti Päevalehe tänast maksulaekumise artiklit kommenteerides.

Põhiliselt tuleneb ka varasem Lätiga samaväärne maksulaekumine tema sõnutsi sellest, et meie SKT inimese kohta on Lätiga võrreldes erinev, lisaks on meie varimajanduse osakaal väiksem ning maksukogumine efektiivsem.

Sõerd analüüsis seda fenomeni juba 2012. aastal. Sõerdi toonasest blogisissekandest selgub, et aastal 2011 kogus Eesti käibemaksu 1,343 miljarditeurot, Läti 1,373 miljardit eurot, ehk erinevus pole suur. Samas käibemaks oli Lätis siis 22%, Eestis 20%. Praegu on Lätis käibemaks 21%.

"Maksuamet on tänases loos toonud võrdluseks vaid 2014 ja 2015 aasta andmed, mis ei anna tervikpilti. Sotsiaalmaksu ja aktsiise kogus Eesti aastal 2011 isegi päris tuntavalt rohkem kui Läti, vaid ettevõtte tulumaksu kogumises edestas Läti Eestit,“ tõdes Sõerd.

„Seega ei saa siit teha järeldust, et vaid viimasel aastal sisse viidud 1000-euroste arvete deklareerimine on toonud tohutu maksulaekumiste kasvu Lätiga võrreldes,“ kinnitab Sõerd, lisades, et muudatusel on kindlasti positiivne mõju, aga maksulaekumisi on eelkõige kasvatanud kiire palgakasv ja selle tulemusel kasvanud sisenõudlus.

Praegune palgakasv on tootlikkusest kiirem ning ülemäärane kasv vähendab ettevõtete kasumeid. Seetõttu kannatavad Sõerdi sõnul ka tootlikud investeeringud, mistõttu sellised arengud majanduses ei ole pikaajaliselt head.

„Ka riigil on suurenenud maksulaekumiste tõttu motivatsioon suurendada eelarvekulusid, see avaldub avaliku sektori palkade kasvus tekitab veelgi ebasoovitavaid palgasurveid erasektorile,“ märkis ta.