Kas see on nende programme eelarveline mõju kokku või tasakaalustavad nad seda ka mingite uute tuludega, jääb ebaselgeks. Ilmselt on nad arvestavad, et suudavad midagi joonistada ka tulude poolele lisaks.

Alkoholiaktsiisi langetamisest on võimalik midagi tagasi saada, KPMG uuringu oleks aktsiisimäära langetamisel saada 100 miljonit eurot 2020. aastaks. Kütuseaktsiisi langetamine on lisakulu, sest erinevalt alkoholist on Läti turu ostude osakaal kogu meie kütuseturust väike.

Välismaiste välisfirmade hiigelkasumite maksustamine on muinasjutt. Ühed suurimad kasumi teenijad, kommertspangad, hakkasid juba mõned aastad tagasi kasumit Eesti kaudu jagama ja nüüd maksavad ka avansilisi tulumaksu makseid. Laenudena kasumi väljaviimist on hakatud paremini reguleerima ja kontrollima.

Ettevõtte tulumaksu laekub juba praegu 500 miljonit eurot aastas ja seal enam suurt reservi kasvuks pole. Siis peaks tõstma maksumäära, aga sellel on omakorda makromajanduslikud negatiivsed mõjud.
EKRE majandusideoloogid eksivad samuti oma hinnangutes majanduskasvule läbi käibemaksu langetamise. Eesti pole Itaalia, kus on tohutu siseturg ja selle elavdamine võib anda suuremat efekti. Meie siseturg on väike ja majanduskasv sõltub põhiliselt ekspordist. Ekspordile aga pole käibemaksu langetamisest sellist mõju nagu sisetarbimisele. Nii et lisatulude prognoos on neil pigem soovunelm.

Viis miljardit kulu nelja aasta peale tähendaks 1,25 miljardit aastas. Eelarve tasakaalule tähendab 1,25 miljardit miinust suurt eelarvedefitsiiti, mis ulatuks 4,8%ni SKPst. Eesti on euroala liige ja siin kehtivad eelarvereeglid.

Praeguseks on olemas hoovad, et ka kordades väiksema defitsiidiga eelarved euroalal enam ilma sanktsioonideta läbi ei lähe. Rõhutan, et santsioonid on mõjusad. Ka Itaalia pidi oma eelarve ümber tegema. Aga neil oli suur defitsiit juba enne ees, vaadatakse ka eelarvetasakaalu muutumist ajas ja seda millises suunas liikmesriikide eelarvepoliitika areneb.

Maksumõjude poolel on EKREl suurima osakaaluga käibemaksumäära langetamine 15 protsendile. See tähendab suurusjärgus neljandikku käibemaksutulude vähenemist.

Käibemaksutulu kokku on 2,550 miljardit eurot, neljandik sellest on üle 630 miljoni euro. Aga nad laiendavad 9 protsendilist määra ka kogu toitlustussektorile, mis tähendab, et käibemaksulaekumine jääb veel kümnete miljonite eurode ulatuses väiksemaks.

Lisaks soovivad nad vähendada tulumaksu laste ülalpidajatele, viia sisse regionaalsed maksusoodustused maaelu edendamiseks.

Kütuseaktsiisi langetamine tähendaks samuti üle 100 miljoni euro maksutulude vähenemist. Lisaks veel gaasi- ja elektriaktsiisi langetamine.

Seega võib pigem rääkida sellest, et selle 1,25 miljardi euro sisse mahuvad veel kuidagi ära maksumuudatuste kulud.

Aga neil on ju ka tohutu eelarvelise mõjuga toetuste, pensionide, investeeringute ja soodustuste laiendamise pakett. Suurima mõjuga on pensionide tõus 800 euroni, noorte perede kodu rajamise kulude katmine 25% ulatuses, täiendavad kulud erinevatesse valdkondadesse.
Pakun, et 5 miljardit eurot on pigem alahinnatud. Aga arvestades sellega, et võimalused olemasolevast eelarvest ja olemasolevate maksutuludega seda toredust katta on täiesti ebareaalne.

Seega põhiline osa sellest programmist tuleks katta laenudega, ehk siis seda, et umbes neljandik maksutuludest tuleb laenudega asendada. See tähendaks tohutu suurt laenukoormust ja metsikut iga- aastast intressikulu maksmist eelarvest. Kogu programmi majandusosa on täiesti arulage, puuduliku analüütikaga ja põhineb valedel eeldustel.