Sõerd: kas riigikogu roll eelarvemenetluses on taandumas vaid katuserahade jagamisele?
Riigieelarve tasakaalu parandamise või raha ümbersuunamise ettepanekutel teadus- arendustegevuseks puudub erakondlik pitser, neid võiks käsitleda lausa erakondade üleste teemadena. Paraku ka need lükati tagasi ilma pikema aruteluta. Ka ettepaneku tõsta kiire hinnakasvu tingimustes toimetulekutoetuste piirmäära hääletas koalitsioon maha. Ometi tuli võimuliit ise sama algatusega välja ja alles peale seda, kui opositsioon oli oma muudatusettepanekud esitanud. Ettepaneku sisu sobis, aga mitte see, et muudatusettepanek oli esitatud ühe opositsioonisaadiku poolt.
Avalikkuses on kriitilist vastukaja saanud valitsuse otsus jagada riigieelarvega laiali 25,7 miljonit eurot niinimetatud katuseraha. Sellele lisab omalt poolt ka riigikogu veel miljoneid eurosid. Regionaalpoliitika sildi all tehakse suvaotsuseid, mis ei järgi valdkondlikke arengukavasid, konkursse, pingeridasid ning riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide piire.
Headel aegadel jäetakse reservid kogumata
Majanduskasv järgmisel aastal aeglustub, maksutulud jätkavad hoogsat kasvu. Maksutulude kasvu toetab kiire hinnatõus, mis toob riigieelarvesse rohkem käibemaksutulu ja palkade kasv toob omakorda rohkem tulu- ja sotsiaalmaksutulu. Riigieelarve seletuskirjast aga loeme, et reservid erinevatel põhjustel järgmisel aastal ei kasva, vaid kahanevad. Reservide vähenemine on näha kõigist positsioonidest hinnatuna. Vähenevad nii keskvalitsuse reservid kui ka kogu valitsussektori reservid ning hinnatuna nii protsendina SKT suhetes kui ka nominaalselt.
Keskvalitsuse enda osa likviidsusreservi finantsvaradest on juba ammendunud, kulutatakse raha, mida likviidsusreservis hoiustavad erinevad isikud, põhiliselt Haigekassa ja Töötukassa. 2016. aasta lõpus moodustasid valitsussektori reservid 9,5% SKTst, järgmise aasta lõpuks on riigieelarve seletuskirja andmetel reserve alles 7,7% SKTst. Üldist reservide vähenemise suunda oluliselt ei muuda see, et tänavuse eelarve tulud võivad laekuda veidi paremini kui oli algselt kavandatud.
Struktuurse tasakaalu asemel struktuurne puudujääk
Valitsus deklareeris riigieelarve üleandmisel riigikogule, et koostas selle struktuurselt tasakaalus olevana. Eesti riigieelarve tasakaalule andis novembri algul oma sügisprognoosis hinnangu ka Euroopa Komisjon. Erinevalt valitsusest ütleb Euroopa Komisjon, et see on struktuurselt hinnatuna puudujäägis 0,7% SKTst.
Järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 11,06 miljardit eurot, kulude ja investeeringute maht 11,31 miljardit eurot. Nominaalselt hinnatuna olevat eelarve aga väikese ülejäägiga. Riigieelarve menetlemisel Riigikogus tekkis küsimus, et kuidas saab olla nii, et riigieelarve kulud on tuludest 250 miljoni euro võrra suuremad, kuid valitsuse sõnul on eelarve nominaalselt hinnatuna 130 miljoni euroga ülejäägis. Rahandusminister selle selgitamisega hakkama ei saanud.
Riigikogu rahanduskomisjonis selgitasid ametnikud asja järgmiselt. Ebakõla riigieelarve seaduse numbrite ja valitsuse numbrite vahel tulenevat sellest, et riigi raamatupidamise andmetest tehakse statistilised numbrid. Peale riigieelarve seaduse eelnõu valmimist rahandusministeeriumis saadetakse see Statistikaametisse "töötlemisele". Seal töödeldakse seda kaks nädalat, statistikaamet viib sisse statistilistest metoodikatest tulenevad kohandused ja miinuses eelarvest saab "väikese nominaalse ülejäägiga" eelarve.
Riigikogus on kindlasti saadikuid, kes tunnevad põhjalikumat huvi nende statistiliste kohanduste sisu vastu ja tahavad saada vastust ka küsimusele, miks need statistilised kohandused justnagu juhuslikult valitsusele soodsama tulemuse annavad. Ka raamatupidamise kannetel ja kohandustel on oma sisu ja numbriline väärtus. Paraku riigieelarve seletuskirjast me nende kannete kohta mingit informatsiooni ei leia. Rahandusministeeriumi ametnikud soovitasid suurema huvi korral vaadata riigi 2017. aasta majandusaasta aruannet. Seal olevat kohanduste metoodikad, tehingud ja korrigeerimised ära kirjeldatud. Miks aga tuleb 2019. aasta riigieelarve mõistmiseks vaadata vanu raamatupidamise aruandeid ja miks värskes riigieelarve seletuskirjas pole neid kohandamisi kirjeldatud ja selgitatud, see jääb täiesti arusaamatuks.
Riigieelarve arusaadavus halveneb pidevalt
Peale rahandusministeeriumi sügisprognoosi avaldamist selgus, et riigieelarve struktuurse tasakaalu saavutamiseks tuleb eelarvet kärpida. Valitsuse andis ka teada, et kokkulepped eelarvepositsiooni parandamiseks saavutati. Riigielarve seletuskirjas pole aga mingit infot selle kohta, milliste meetmetega eelarvepositsiooni parandamine saavutati. Hiljem selgus, et parandati mitte eelarvet, vaid muudeti prognoosi.
Riigikontrolör Janar Holm on öelnud, et riigieelarve seaduse üldistusaste ja tehnilisus on lihtsalt niivõrd suur, et ühe või teise kulurea sisse ei näe enam ka raamatupidamise imelaps. Valitsuse eelarvepoliitika olulisemateks näitajateks loetakse eelarve tasakaalu, ülejääki või puudujääki. Kui isegi selle kohta on riigieelarve seletuskirjast raske vastust saada, siis on keeruline ka muude eelarvenumbrite mõistmine. Kui riigieelarve muutub järjest raskemini arusaadavaks, siis jõuame olukorrani, kus Riigikogu rolliks eelarvemenetluses jääbki vaid niinimetatud katuserahade jagamine. Riigikogu rolli marginaliseerimine ei saa aga olla eesmärk.
