Sõerd: kõik maksuliigid võiksid olla eraldi välja toodud

 (10)
Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd.Foto: Priit Simson

Endine rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd leiab, et maksu- ja tolliamet võiks maksukohuslaste tabelis esitada kõik maksuliigid eraldi.

Maksu- ja tolliamet avalikustas täna oma veebilehel esmakordselt maksukohustuslaste tasutud maksude koondsummad. "Tabelis võiks olla esitatud kõik maksuliigid eraldi, mitte ainult tööjõumaksud. Siis saaks sellest objektiivsema ja kõikehõlmavama pildi," kommenteeris Sõerd.

Sellisel kujul avalikustatakse Eestis siis esimest korda need andmed. Sõerdi sõnul on vaja selleks, et selle tabeli sisu mõista, vaja teada kuidas erinevad maksud toimivad.

Seda, miks mitmed kütusefirmad ja alkoholitööstused tabeli eesotsas on, selgitab Sõerdi sõnul see, et nad koguvad klientidelt kokku aktsiisi ja kannavad edasi maksuametile ning aktsiisikaupade hinnast moodustab aktsiis väga suure osa.

"Samas majanduses tähtsat rolli omavad eksportivad ettevõtted on tabeli alumises otsas, kuna ekspordile kehtib 0 protsendine käibemaksumäär ja eksportöörid deklareerivad valdavalt maksutagastusi või kannavad tagastamisele kuuluva käibemaksu tööjõumaksude katteks," selgitas ta.

Võrdluseks toob Sõerd Leedu, kes on neid andmeid avaldanud ka varem ja pilt on meiega üsna sarnane. "Ka nende edetabeli eesotsas on kütusefirmad ja alkoholitööstused ning jaekaubandusettevõtted ja energiaettevõtted," märkis ta.

"Millegipärast ei ole Leedu edetabeli suurimate maksumaksjate seas näha riigiasutusi, meil aga tööjõumaksude edetabelis lausa domineerivad. Samuti on meil riigiasutused väljapaistval kohal kõigi maksude koondedetabelis. Ilmselt Leedu riigiasutusi lihtsalt ei kajasta," arvas Sõerd.

Pangad on üsna tagasihoidlikul positsioonil tabelis Sõerdi hinnangul sellepärast, et nende poolt tasutavatest maksudest moodustavad põhilise osa tööjõumaksud ning angad ei maksa ka käibemaksu, sest suurem osa finantsteenuseid on käibemaksuvabad. 

"Dividende pole pankadel seni olnud Eestis valdavalt tavaks maksta, mistõttu on seni neilt laekunud vähe tulumaksu jaotatud kasumilt, mis on meie maksusüsteemis maksustamisobjektiks. Nüüd on vist olukord muutumas ja vähemalt Swedbank on lubanud hakata Eestis dividende maksma," lisas ta. "Meie pangandusturul domineerivad põhiliselt Skandinaavia päritolu pangad ja meie pankade emaettevõtted on seal suured dividendide maksjad. Nii suured, et isegi endine Rootsi rahandusminister Anders Borg pidi üles asuma ja kritiseerima krediidiasutusi liiga helde dividendipoliitika pärast."

Sõerdi lisas, et igaljuhul osalevad ka Eestis loodud kasumid nende pankadekontsernide varade väärtuse kasvatamisel ka siis kui nad Eestis kasumit ei jaga. 

"Samas ma vaatasin, et pangad on üsna tagasihoidlikul positsioonil ka Leedu edetabelis. Läti kohta on teada, et Läti pangad ja välispankade filiaalid maksid 2013. aastal riigile maksudena 140 miljonit eurot, ehk sama palju kui kulub Läti riigil riigikaitsele. Sellest 140 miljonist eurost 80 protsenti olid tööjõumaksud," selgitas Sõerd.

Viimased andmed on pärit Läti pangaliidult.