Sõerd: Kreeka abiprogramm rajatakse hõredale alusele
Aastaid tagasi oli Eestis riigieelarve koostamisel kasutusel termin „TOPi kordaja“. See tuli sellest, et riigil oli kunagi erastamiskavas Pirital asuva Tallinna Olümpiaspordikeskuse kompleksi erastamine.
Eelarvesse kirjutati tulude poolele paarsada miljonit Eesti krooni kompleksi kavandatavat müügitulu ja kulude poolele samas mahus eelarvekulusid. Paraku ei õnnestunud kompleksi ühe eelarveaasta sees maha müüa ja nii kirjutati sama summa tuludesse ka paaril järgmisel eelarveaastal. Selliselt sai ühe objekti paberil kavandatud müügitulu arvel kirjutada kulusid mitme aasta riigieelarvesse ja kordajat oli võimalik kasutada seni kuni kompleks lõpuks erainvestorile maha õnnestus müüa.
Uue kavandatava Kreeka abiprogrammi kandev osa on ambitsioonikas varade müügikava kogumahuga 50 miljardit eurot. Müügiks minevate varade haldamisega hakkab tegelema eraldiseisev fond. Millised varad sinna fondi kantakse, on esialgu veel segane, peale erastamisele minevate pangaosaluste, kinnisvara ja sadamate on räägitud isegi lennukitest. Kulude pool on täpsemalt paigas - pool läheb pankade rekapitaliseerimiseks, teine pool jaguneb investeeringuteks ja Kreeka võlgade katteks. Kavandatavast 86 miljardi euro suurusest abiprogrammist on varade müük suur tükk.
Siinkohal tuleb aga arvestada sellega, et ambitsioonikas 46 miljardi euro suurune varade erastamise – ja müügikava oli ka eelmises abiprogrammis. Eelmise, 130 miljardi euro suuruse abiprogrammi osaliseks katteks kavandatud varade müügiplaanist laekus vaid 3,5 miljardit eurot. Varade müük on aeganõudev protsess, seal on vaja lahendada ka õiguslikke takistusi ja lisaks on depressioonis majanduses varade hinnad väga madalad.
Seega justkui müüakse sama vara, mis eelmises programmis müümata jäi, aga nüüd juba uue võla kattena. Vana võlg on aga vähemalt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) nõude osas tagastamata, sest sellel on maksepuhkus 2022. aastani. Kindlasti lisandub siia nüüd ka uut vara, sest uus varade müügi programm on kavandatud varasemast mahukamana ja paremini juhitavamana. Varasema pankade rekapitaliseerimise käigus läksid osalused pankades riigi kätte ja neid saaks peale uut rekapitaliseerimist erastada. Kogu selle protsessi ajahorisont on aga väga pikk.
Võlausaldajate struktuur muutub
Veelgi suurem probleem on aga see kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) loobub osalemast uues abiprogrammis. Fond on öelnud, et uus päästeplaan ei ole ilma võlgade vähendamiseta teostatav. Võla nominaalsumma osaline mahakirjutamine pole aga euroalas poliitilistel ja õiguslikel põhjustel võimalik.
Üle poole uuest abiprogrammist läheb olemasoleva võla teenindamisele. Sellel nädalal maksis Kreeka kreeditoridele tagasi 6,8 miljardit eurot, mis läks põhiliselt IMFile ja Euroopa Keskpangale. Raha tuli uue abiprogrammi sildfinantseerimisest. IMFi kõrvalejäämine uuest abiprogrammist tähendab seda, et tulevases võlausaldajate struktuuris suureneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) osakaal ja senine hajutatud vastutus muutub. Uue programmiga makstakse tagasi teiste võlausaldajate - IMFi, Euroopa Keskpanga ja võimalik, et ka erasektori laenu. Nende osakaal nõuete kogumahus väheneb ning ESMi osakaal ja risk kasvavad. Selline areng pole aga euroala riikide maksumaksjate huvides.
