Sõerd: kui inimesed tunnetavad maksusüsteemi ebaõiglust, siis loob see ka pinnase ümbrikupalkade kasvuks

 (67)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Uued arengud ümbrikupalkade maksmisel näitavad probleemi süvenemist ja olukorra tõsidust, kirjutab Aivar Sõerd Ärilehe ümbrikupalkade teemalise loo kommentaariks. Ärileht kirjutas eile, et sõna „ümbrikupalk” kaotab oma tähendust, sest mustalt makstav töötasu liigub järjest enam panga kaudu.

Teadaolevalt on siiski enamlevinud ümbrikupalga maksmise vorm selline, kus miinimumpalga osa näidatakse ametlikult ja seda ületav osa jäetakse ametlikult vormistada. Sellisel juhul on ka ümbrikupalga maksmist tõendada ülikeeruline.

Pangaülekandega “ümbrikupalga” maksmisel jääb jälg ja tõendusmaterjal maha, mistõttu on selline nähtus pigem erandlik. Ilmselt on maksuhalduri kontroll sedavõrd hõre ja tajumatu, et lihtsalt ei viitsita enam sularahaga õiendada.

Tähelepanuväärne on muidugi, et sektorite edetabeli tippu, kus ümbrikupalgad on enam levinud, ongi kerkinud kaubandus. Seal liigub lihtsalt rohkem sularaha.

Ümbrikupalkade levimiseks on loonud tugeva motivatsiooni praeguse valitsuse maksumuudatused.

Ümbrikupalkade levimiseks on loonud tugeva motivatsiooni praeguse valitsuse maksumuudatused. Enamlevinud vorm, kus miinimumpalk vormistatakse ametlikult ja seda ületavat osa ei vormistata, tähendab, et näiteks järgmisel aastal 500 eurot on maksuvaba ja tulumaks arvestatakse 40 eurolt. Miinimumpalk järgmisel aastal on 540 eurot kuus. Miinimumpalka ületavalt ja ametlikult vormistamata osalt ei maksta ei sotsiaalmaksu ega ka tulumaksu. Töötaja aga saab kasutada oma maksuvaba miinimumi 500 eurot kuus täies ulatuses.

Seotud lood:

Teiseks, ametlikult jäetakse vormistamata osa palgast, tasudest, preemiatest, lisateenistus või teine töökoht. Uus maksusüsteem loob tugeva motivatsiooni varjata tulu alates summast 1200 eurot kuus, sest sellest piirist ülespoole hakkab vähenema maksuvaba miinimum.

Kolmandaks, alates kogutulust 2100 eurot kuus kaob õigus maksuvabale tulule täielikult ja see loob motivatsiooni jätta ametlikult vormistamata näiteks aastalõpu tulemustasud, preemiad ja lisatasud. Ühekordne lisatulu aasta lõpus võib tekitada olukorra, kus töötaja kaotab selle ühekordse tasu tõttu kogu aastase maksuvaba tulu või osa sellest.

Ümbrikupalga maksmist saab maksuhaldur tõendada nii kriminaalkorras kui haldusmenetluses. Pole aga eriti palju kuulda olnud kohtulikult tõendatud kaasustest. Maksuhaldur tegeleb kontrollidega, kuuldavasti aktiivselt. Kui aga see seisneb selles, et näiteks ehitusplatsil fikseeritakse, kas töötajad on kantud töötajate registrisse või mitte, siis on sellel pigem ennetuslik mõju.

Ümbrikupalga tõendamisel on vaja koguda erinevaid tõendeid, ei piisa alati vaid töötajate ütlustest, vaja on tõendada ka sularaha liikumine. Kui maksuhaldur saab kätte topeltraamatupidamise dokumendid, märkmed või muud tõendid sularaha maksmise kohta, on tõendamine ka võimalik.
Aga silmatorkavalt suur osa on üldisel moraalil ja teadlikkusel. Kui inimesed tunnetavad maksusüsteemi ebaõiglust, siis loob see ka pinnase ümbrikupalkade kasvuks.