Sõerd: laenuraha miljarditest on seni vaid tühine osa läinud toetusmeetmeteks

 (78)
Kas pakett on läbi kukkunud?
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Riigikogu rahanduskomisjon sai eile ülevaate lisaeelarve täitmise seisust. Aprillis kinnitatud lisaeelarve toetusmeetmete maht pidi olema kaks miljardit eurot. Juulikuu seireinfo nende meetmete rakendamisest näitab asjade tegelikku seisu.

Lisaeelarve meetmete rakendamise seis on kehv, eelkõige laenude ja käenduste osas, mis pidi olema meetmetest toekaim. KredExi laenude ja käenduste puhul on väljamakseid tehtud vaid 1% lubatust, 12 miljonit eurot. Koos turismivaldkonna meetmetega on väljamakseid kokku 3%, ehk 41 miljonit eurot. Ettevalmistamisel laenudeks ja käendusteks veel 169 miljonit eurot. Kui nende meetmete mahud oluliselt ei suurene, siis võib öelda, et pakett pole õieti tööle hakanud või isegi sisuliselt läbi kukkunud.

Paremini on läinud töötukassa palgatoetuse meedega ning maksuameti intresside vähendamise ja maksuvõlgade ajatamise puhul. Suuremas osas on need meetmed juba lõppenud. Kriisi leevendamisele on kaasa aidanud ka pankade meetmed laenude maksepuhkuste võimaldamisel.

Lisaeelarves oli ka muid väiksema kaaluga asju, kokku on väljamakseid tehtud 439 miljonit. 256 miljoni eurot sellest on töötukassa palgatoetuse meede. Mitmete meetmete puhul pole seni veel hangeteni jõutud. Täies mahus on välja makstud toetused omavalitsustele, seda on kokku 60 miljonit eurot. Teedeehituseks eraldatud 10 miljoni euro osas pole veel hangeteni jõutud. Paarkümmend miljonit eurot on tehtud väljamakseid valitsuse reservist. 12 miljonit eurot on väljamakseid MESist. Seega rahaliselt suurim osa väljamakstud 439 miljonist eurost on töötukassa palgatoetuse meede, kuhu raha pidi tulema töötukassa varem kogutud reservidest.

Seotud lood:

Rahanduskomisjoni istungil jäi vastuseta küsimus, kui suur siis ikkagi on kogu lisaeelarvest tulenev riigi laenuvajadus. Kui töötukassa reservist makstud palgatoetuse meede 256 miljonit väljamaksete kogusummast maha arvata, kuna see pidi tulema töötukassa reservist, siis lisaeelarvest tulenev laenuvajadus peaks seni olema vaid paarsada miljonit eurot. Uut laenu on aga tänavu alates eriolukorra algusest võetud 2,8 miljardit eurot. Selgus, et puudub ülevaade sellest, milleks see laenuraha kulub. Riigieelarve rahavoog on suures miinuses, avaliku sektori ülevalpidamiseks kulub rohkem kui riik tulusid teenib. Laenuraha läheb jooksvateks igpäevasteks kuludeks. Lisaeelarve toetusmeetmed on tühine osa laenumiljarditest, nendega pole võimalik põhjendada hiigellaenude võtmist.

Laenuraha läheb seega põhiliselt eelarveaukude katteks, varem võetud laenude tagasimakseteks ja aktsiisilangetusest tekkinud aktsiisitulu alalaekumise katteks. Lisaeelarve menetlemise ajal Riigikogus tehtud ettepanek vähendada ministeeriumite kulusid jäeti tähelepanuta. Lisaeelarvega avaliku sektori kulusid ei kärbitud. Sinna läheb nüüd ka suurem osa laenurahast.

Lisaeelarve meetmete seirearuanne kinnitas veelkord, et laenuraha läheb põhiliset riigieelarve jooksvateks kuludeks ja eelarveaukude lappimiseks. Abimeetmete ja investeeringute osa on silmatorkavalt väike. Laenuraha toel saab ka kriisi ajal avalikku sektorit paisutada, palgata kalleid advokaadibüroosid, laiutada kõrgete palganumbritega ja laristada majandamiskuludega.