Sõerd: praegune valitsus elab teadmises, et head ajad majanduses kestavad igavesti
Oliver Wendell Holmes on öelnud, et siin maailmas pole oluline see, kus me oleme, vaid see millises suunas me liigume. Soodne majanduslik olukord kogu maailmas on viimastel aastatel toetanud majanduskasvu, tööhõivet, riikide võla vähenemist ja investeeringuid. Rahvusvaheline Valuutafond on kahte viimast aastat maailmamajanduses kirjeldanud majanduslikus mõttes päikeseliste aastatena. Head ajad aga ei kesta igavesti. Ohumärke ja ebakindlust tuleb nii Euroopast kui ka mujalt.
Euroopa Komisjoni viimane ametlik hinnang ütleb, et Eesti järgmise aasta riigieelarve on koostatud struktuurse puudujäägiga 0,7% SKPst. Riigieelarve seletuskirjast loeme: "Järgmiste aastate riigieelarve rahavoog on negatiivne ja negatiivset rahavoogu rahastatakse suures osas reservide arvel. Eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus juba paari aasta pärast."
Kui eelarve rahavoog on negatiivne, siis järelikult reserve me ei kogu, vaid kulutame. Praegune valitsus elab teadmises, et head ajad majanduses kestavad igavesti. Käibemaksu laekub järgmisel aastal 8,7% rohkem kui tänavu, sotsiaalmaksu 7,7% enam. Euroala kiireim hinnakasv kasvatab käibemaksutulu ja kiire palgakasv toob täiendavaid tulu- ja sotsiaalmaksulaekumisi. Eelarve on aga miinuses ja eelarveline rahavoog negatiivne.
Aeg reserve koguda
Soodsat majandusolukorda kasutab enamus riike praegu selleks, et eelarvepuhvreid luua ja eelarvete seisu parandada. Euroopa Komisjoni analüütikute hinnangul on kümne liikmesriigi eelarved tugevamas seisus võrreldes Eestiga. Siin tuleb arvestada veel ühe aspektiga. Erinevalt teistest liikmesriikidest pole Eestil kogunenud võlakoormust ja selle tõttu on eelarves intressikulud väga väikesed. Teistel riikidel tuleb aga teenindada eelmiste valitsuste ajal tekkinud võlga ja varasemate laenude intressimaksed on eelarvetes väga suur kuluartikkel. Eelmisel aastal oli intressikulu Lätil 0,9%, Leedul 1,1% ja Itaalial näiteks 3,8% SKPst. Viimasel näitel tähendab see seda, et ainuüksi laenude intressi maksmiseks kulub riigil raha suurusjärgus sama palju kui kulub kahe kaitse-eelarvele. Lisaks intressile tuleb tasuda ka laenude tagasimakseid.
Euroopa Komisjon on liikmesriigid reastanud ka primaarse eelarvetasakaalu näitaja järgi, ehk eelarvetasakaalu arvestuses on välja jäetud intressikulu mõju. Selles võrdluses on Eesti kolme kõige kehvema eelarveseisuga liikmesriigi hulgas.
Headel aegadel reservide kogumata jätmist ei saa põhjendada laenude tagasimaksmisega. Rahandusministeeriumi andmetel maksab Eesti järgmisel aastal tagasi 72 miljoni eurot võlga, mis on riigieelarve 11,31 miljardi euro suuruse mahu juures väga väike summa. Varasematel aastatel on tagasimakseid olnud ka suuremas summas, 2007. aastal oli näiteks kaks korda suurem tagasimakse kaks korda väiksema eelarvemahu juures.
Koalitsioonipoliitik Tiit Terik kritiseerib eelmisi Andrus Ansipi juhitud valitsusi riigi rahanduse küsimustes. Ei hakkaks siin pikemalt peatuma, aga tooks vaid ühe näite. Enne eelmist majanduskriisi riigi rahandust juhtinud Andrus Ansipi valitsus kogus reserve ja pani tulevaste keerulisemate aegade tarbeks kõrvale märkimisväärsed finantsvarad. Praegune valitsus aga seda ei tee ja jätab headel aegadel reservid kogumata.
Eestil pole rahandusministrit
Laristavat hoiakut iseloomustab kõige muu kõrval ka eelarvemenetluse viimases etapis toimuv katuserahade jagamine. Maksumaksja rahaga tehakse isiklikku valimiskampaaniat ja mõõdutundel sellel aastal piire pole. Sellist katuserahade sadu nagu tänavu, pole varem nähtud. Rahandusminister vaatab seda katuserahade pillerkaari rahulikult pealt ja sekkuda ei kavatse.
Aktsiiside küsimuses peaks rahandusministril valitsuses olema sisuliselt vetoõigus. Minister aga läheb valitsuse pressikonverentsile ütleb, et tema ka ei tea, miks me neid aktsiise tõstsime. Seejärel laseb rahuga sajad miljonid eurod aktsiisi- ja käibemaksutulu Läti riigikassasse voolata.
Riigi rahanduse valdkonnas peab Eesti hoidma valitsussektori kulude kasvu kontrolli all ja 2019. aastal ei tohi valitsussektori esmaste netokulude kasvumäär, ehk lihtsustatult kulud ilma Euroopa Liidu eelarvest saadavate rahadeta ületada 4,9 protsenti SKPst. See piir aga ületatakse tuntavalt. Rahandusminister peab kulude kasvutempot ettenähtud piirides hoidma, aga ta ei tee seda.
Kulude kasvu kontrollimise asemel nägime skeemitamisi, kuidas tasakaalus mitte olevat eelarvet üritatakse tasakaalus olevana näidata. Nägime skeemitamisi Eesti Energia rahaeraldistega ja järgmise aasta riigieelarve kulude näitamist 2018. aasta eelarve kuludena.
Jõuluvana kombel eelarvest kingituste jagamine tuleb tuleku arvelt, sest headele aegadele järgnevad varem või hiljem majanduslikult kitsamad ajad. See aga praegust valitsust ei huvita.
