Valitsusliit pöörab pea peale seni kehtinud tasakaalureegli, devalveerib selle sisuliselt ja teeb tasakaalureeglist puudujäägireegli. Kehtiv seadus ütleb, et eelarve tuleb koostada vähemalt struktuurses tasakaalus olevana.

Valitsuse kavatsusi selgitab graafik, mis saadeti nädala algul rahanduskomisjonile.
Siit on näha, et varasemate aastate eelarvete struktuursete ülejääkide arvel saaks tulevaste aastate eelarved koostada struktuurselt puudujäägiga kuni 0,5 protsendi ulatuses SKT suhtes.

Eelarve struktuurne tasakaal on arvestuslik näitaja ja selle sisust arusaamine ei ole laiemale avalikkusele lihtne. Eelarve nominaalne tasakaal on mõõdetav suurus. Struktuurne tasakaal aga näitab eelarveseisu mis valitseks teoreetiliselt juhul kui majanduse tsüklilisi kõikumisi poleks ja majandus kasvaks igal aastal vastavalt oma potentsiaalile.

Struktuurne positsioon on hinnanguline, erinevad hindajad võivad kasutada erinevaid lähteandmeid ja hindamismeetodeid ning isegi sama meetodit kasutades võivad hindajad jõuda erinevale tulemusele. Lisaks eelnevale hinnangud muutuvad ajas ja ka Eesti praktikas on varasemate aastate struktuurset positsiooni ümber hinnatud.

Eelmiste aastate struktuurne ülejääk võib olla valesti hinnatud

Eelarve järelevalvaja rolli Eestis täitev eelarvenõukogu tegi eelmise aasta lõpus rahanduskomisjonile ülevaate valitsussektori eelarvepositsioonist. Nende järeldus oli, et eelarve struktuurse positsiooni hindamisel on palju ebakindlust ja et hinnangute lahknevuse tõttu peab valitsus järgmisteks aastateks seadma isegi nõudlikumad eesmärgid kui praegu kehtiv riigieelarve seadus seda minimaalselt nõuab.

Rahanduministeeriumi hinnangule, et majandus on aastaid olnud tunduvalt allapoole oma potentsiaalset taset, räägivad vastu mõned majanduse põhinäitajad. Tööhõive on püsinud kõrgel ja tööjõu puudus on tekitanud lisapalgasurveid. Seega majanduses rakendamata tööjõuressursse väga palju pole.

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti oma kevadise majandusprognoosi. Eestile antud näitajate osas aastatel 2014-2017 oli struktuurselt ülejäägis 0,2 protsendiga SKTst vaid 2016. aasta eelarve. Tänavune struktuurne tasakaal on Euroopa Komisjoni hinnangul 0,4 protsenti SKT suhtes miinuses ja aastatel 2014 ja 2015 mõlemal aastal 0,1 protsendiga SKT suhtes samuti miinuspoolel.

Seega varasemate aastate struktuurset ülejääki, mille arvel lubada aastatel 2018 -2020 eelarvete puudujääki laskmist, pole võib-olla tegelikult olemaski.

Defitsiidipoliitika on vastutustundetu

Eelarvepuudujääk praeguses majandustsüklis ei ole millegagi põhjendatud. Eesti majandusele on juba pikemat aega iseloomulik, et tööhõive püsib kõrgel tasemel ja ettevõtetel on pigem tööjõu puudus. Riigipoolsete stiimulite lisamine nõudluse poolele süvendaks probleeme majanduses veelgi.

Teiseks, defitsiit on sisuliselt ülejõu elamine ja tulevaste aastate eelarvetulude ette ära kulutamine. Ajal kui maksutulude juurdekasv on väga hea, oleks ülejõu elamine ehk kulutamine rohkem kui on tulusid, vastutustundetu. See et maksutulude hoogne kasv ei kesta igavesti, selle üle pregune valitsusliit ei muretse. Ka praegused madalad riigvõlakirjade intressid võivad tulevikus kasvama hakata.

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad suuri pingutusi, et eelarvedefitsiiti vähendada. Riikide kogemus ütleb, et puudujääki kasvatada on lihtne, puudujääki kontrolli alla saada ja seejärel tasakaalujoonele tagasi tulla aga ülikeeruline. Riikide viimaste aastate pingutused on siiski hakanud vilja kandma, Euroopa Liidus keskmiselt langeb eelarve defitsiit 1,9 protsendi tasemelt 2016. aastal 1,6 protsendi tasemele SKT suhtes 2018. aastal. Eesti aga liigub täpselt vastupidises suunas.
Valitsusliit on kõrvale heitnud ka eesmärgi taastada varem kogutud reservid, mis läksid osaliselt käiku viimase finantskriisi aastatel.

Valitsusliit on kõrvale heitnud ka eesmärgi taastada varem kogutud reservid, mis läksid osaliselt käiku viimase finantskriisi aastatel. Jääb mulje, et valitsusliidu hinnangul on globaalse majandusarengu riskid maandatud ja tuleviku ohtudele praegu mõelda pole vaja. Tänu kasvavale sisetarbimisele, suurele tööhõivele ja kiirele palgakasvule on maksutulude laekumine hetkel väga hea. Aga selllest valitsusliidule ei piisa, soov on kulutama hakata ka tulevaste aastate eelarvetulude arvel.

Mõned aastad tagasi tegi IRL kõlava avalduse, et Eesti võiks olla lausa Euroopa Liidus eelarvetasakaalu eestkõneleja. Varasemate avalduste ja tegelikult elluviidava poliitika lahknevuste kohta oleks mitmel riigikogu liikmel rahanduskomisjonis IRL’i rahandusministrile olnud hulga küsimusi. Paraku rahandusminister ise esmaspäeval rahanduskomisjoni istungile ei ilmunud, vaid saatis ametnikud muutunud eelarvepoliitikat selgitama.