Sõjapaine majandusele
Euroopas ollakse pessimistid ja Euroopa Komisjoni majandusdirektoraadi juht Klaus Regling ütles, et tänu sõjale langeb euroliidu majanduskasv ligi kaks korda ja oodata on ainult 1% majanduskasvu. Kui jälgida läbi ajaloo, kuidas sõjad on muutnud USA majandust, siis alates II maailmasõjast on pärast USA astumist sõtta majanduskasv hüppeliselt suurenenud, et siis pärast sõda minna regressiooni. Välja arvatud Lahesõda, mis tõi kaasa kohe majanduslanguse, mis pöördus sõja lõppedes kestvaks majanduskasvuks kuni 1999. aastani.
II maailmasõja algusaastail jõudis majanduskasv ligi 17 protsendini, et siis 1946nda keskel langeda –11%-ni. Ka Korea sõda tõi alguses kaasa majanduskasvu, nagu ka Vietnami sõda.
Pragmaatiline ärimaailm on juba asunud arvestama oma võimalikke kasuminumbreid kas sõja ajal või pärast seda. Lahesõda, mille jooksul raisati 61 miljardit dollarit, avaldas Ameerika majandusele positiivset mõju.
Pärast II maailmasõda toimus Euroopas äärmiselt massiline ülesehitustöö, mis andis väga võimsa tõuke just Ameerika majanduse õitsengule, kuna ülesehitustöö taga Euroopas oli Ameerika abi ja raha.
Oleme kirjutanud, et Saudi Araabia ärimehed ei varja oma heameelt sõja üle Iraagis. Nad on moodustanud juba fondid, et kaasa lüüa sõjajärgse Iraagi ülesehitustöös. Seda finantseeritakse siis kas Saddam Husseini peidetud rahadega maailma erinevates pankades, mida praegu ajavad taga Ameerika eriteenistuse inimesed või hoopis Iraagi nafta müügist teenitud dollaritega. Tihti on ärimeeste huvide taga riikide valitsused, kes pakuvad abi, mille tõttu saavad tellimusi just nende riikide ettevõtted.
Eesti riigil ja ettevõtetel on vähe pakkuda, kuid kasvõi tsemendi eksport võiks pärast sõja lõppu kasvada. Eesti analüütikud näevad halvas sõjas ka positiivset. Euroopa Liit alandab intresse, et toetada liikmesriikide niigi viletsat majandust, pärast sõda on oodata tarbimise järsku kasvu, mis soodustab meie eksporti. Tugev dollar aitab kaasa nende firmade edule, kes ajavad asju dollarites. Ainuke, mida tuleks tõsiselt karta, on maailmamajanduse regressioon, mis tahes-tahtmata avaldab ka meie majandusele negatiivset mõju. Igal juhul vähenevad sel juhul investeeringud meie majandusse, mis võib veelgi paisutada jooksevkonto defitsiiti ja vähendada eksporti. Valitsus aga peaks pärast sõda pakkuma humanitaarabi, arvestades meie kodumaise tööstuse võimalusi.
