"Kogu omanikuvahetus alates ostja leidmisest, objekti näitamisest kuni notariaalse tehingu ja isegi korteri üleandmiseni toimus ainsagi näost-näkku kohtumiseta," kirjeldas LVM Kinnisvara Tartu kontori juhataja Philip Saksing Tartus. "Ajast, mil kinnisvaratehinguid sõlmitakse tänapäevasel moel, on see ilmselt maailma esimene tehing, kus ei ostja, müüja, vahendaja ega notar pole keegi omavahel kohtunud."

Saksingu kinnitusel väärivad tunnustust tegusamad notaribürood, kes on kuu ajaga käivitanud teenuse mis säästab kõigi tehinguosaliste aega, raha ja tervist. "Ostu-müügilepingute sõlmimine kaugtööna jääb kindlasti populaarseks ka pärast pandeemiakriisi lõppu," rõhutas ta. "Senine olukord, kus mõne panga esindaja käib näiteks Pärnu notari juures lepinguid sõlmimas vaid korra kuus, ei tule enam tagasi."

Üle ootuste populaarseks osutus ka kontaktivaba maaklerteenus, mille LVM Kinnisvara avas eriolukorra teisel päeval. "Algselt plaanisime videosilla teel vaid klientidele objekte tutvustada, aga klientide soovil laiendasime seda kiiresti ka nõustamise, lepingute sõlmimise, isegi hinnaläbirääkimiste pidamiseni," kirjeldas Saksing. "Kontaktivabade teenuste maht kasvas LVM-is ainuüksi lõppeval nädalal kaks korda, sest inimesed ei hinda kõrgelt üksnes oma tervist, vaid ka aega."

Notarite kaugtõestusega toimingud on tööle läinud

6. aprillist 15. apriilini (8 tööpäeva jooksul alates võimaluse laienemisest) on notarid teinud juba 241 kaugtõestamisega toimingut, kõigist sama perioodil tehtud notariaalsetest toimingutest ligi 8%.

65% kaugtõestustest tegid Tallinna ja 22% Tartu notarid, aga pea kõigi teiste piirkondade ja väiksemate linnade notarid on samuti teinud.

Võrdluseks - veebruari algusest kuni 5. aprillini tegid kõik notarid kokku 127 kaugtõestusega toimingut. Ka siis tegid üle 60 % kaugtõestustest Tallinna notarid.

Notar Tarvo Puri kogemused kaugtõestamisest
Kus toimub notariaalne kaugtõestus? 
Klient logib oma notaritehinguks kokku lepitud ajal www.notar.ee portaali ID-kaardi, E-residendi kaardi või mobiil-ID abil sisse, seal toimub esmalt Veriff-isikutuvastus ning seejärel notari poolne tavapärane isiku tuvastamine.

Kuidas tehingu tegemine käib? Näiteks nii - müüja on Võrus oma arvutis, ostja Saaremaal oma arvutis ning Tallinna notar notaribüroo arvutis ning videosilla kaudu toimub kinnisvara müügitehingu ülevaatamine, vajadusel parandamine ja muutmine ning arutelu (sama, mis varem käis paberitega ühise laua taga notaribüroos). Lõpuks saab leping osapoolte ja notari digiallkirjad. Kaugtõestusega on toimunud müügitehinguid, hüpoteegitehinguid, servituuditehinguid, pärimisavaldusi, volikirjasid, ühinemislepinguid.

Kaugtõestuse kaudu on notaris käima hakanud nii eraisikud kui ka firmade juhatused, lahendused toimivad kõigi nende jaoks.

Palju kaugtõestusi oleme teinud välismaal tööl või karantiinis olevate inimestega, enamasti on need olnud volitused mõne kinnisvaratehingu tegemiseks.

Kas mõni tehing on ka pooleli jäänud? Kui tehnika või internetiühendus ikka alt veab ning videokõnet üles ei saa või see on katkendlik ja kehva, siis tuleb notaril paratamatult asi pooleli jätta ja uus aeg kokku leppida. Enamasti teisel katsel on kõik sujunud, klient on leidnud võimaluse kasutada muud arvutit või paremat internetiühendust.

Kaugtõestuse poolelijäämise põhjuseks võib olla ka see, et kliendil ei ole piisavat arvuti kasutamise vilumust. Paraku ei ole tehing teostav selliselt, et lapselapsed aitavad vanaemal elus esimest korda arvutisse sisse logida, et nii saaks notaris käidud. Paar sellist poolelijäänud tehingu kogemust näitavad, et notaril ei ole võimalik arvutikaugele inimesele sellises olukorras videokõne kaudu tehingu sisu lahti seletada ja inimese soovidest aru saada.

Aga kokkuvõtteks - paljude jaoks on kaugtõestus hea lahedus ning kaugtõestusega notaritehingtest on praeguseks meie büroos kujunenud enimnõutud notariteenus. Mõnel minu tööpäeval on olnud 60-70% tehingutest kaugtõestus ja ainult paari-kolme kliendiga kohtusin näost-näkku ja tegime tehingu paberil