Sõnasõda Baltimaade lennunduses harvendab ühendusi Euroopaga
Madalseis turgudel ja lakke kerkinud kütusehinnad on tõstnud murepilved ka Baltimaade lennufirmade taevasse. Kärbitud talvisele lennugraafikule suunduvad eeloleval nädalavahetusel nii Estonian Air kui ka lätlaste airBaltic ja Leedu FlyLAL. Estonian Airi teatel ei toimu talveperioodil lende Pariisi, Rooma, Hamburgi ega Barcelonasse. Talvehooajal ei toimu lende ka Kuressaare-Stockholmi liinil. Hooaja viimane lend Kuressaarest Stockholmi toimub 26. oktoobril 2008.„Klappimine” ei pruugi õnnestuda ka enam teiste vedajatega.
Kui seni kasutati Tallinnast Euroopa maadesse lendamiseks Estonian Airi kõrval ka lõunanaabrite rahvuslikke lennufirmasid, siis nüüdseks on lätlased ja leedulased omavahel tülli läinud. Poriloopimise tagajärgi võib aimata ka teenuste pakkumises ja kärbitud lendude hulgas.
Viimase halva uudise pidid Eesti reisijad vastu võtma eelmisel nädalal, mil tekkis segadus Eestist Vilniuse kaudu edasi lendamiseks pileti ostnute seas. Piletiomanikele pakuti vahetusena lendamist airBalticuga. Hambad risti, sest alles septembris süüdistas FlyLAL Läti naabreid ulatusliku kahju põhjustamises ja saavutas Vilniuse kohtult varade arestimise summas üle 900 miljoni krooni.
Pankrotioht
Konsultatsioonifirma Finhill hinnangul ei võimalda airBalticu esimese poolaasta kahjum ja ettevõtte olulise partneri Skandinaavia lennundushiiu SAS-i ütlused tekitatud kahjusid korvata. Teisisõnu, ettevõtte finantsandmete põhjal firma pankrotti välistada pole võimalik, võtab Finhill kokku firma varandusliku seisu. Tülis ei jätnud vastamata ka Läti transpordiminister Ainars Slesers, kelle tõenäoliselt mitte just erapooletul hinnangul ootab hoopis FlyLAL-i ees pankrot juba eeloleval talvel.
Veel selle aasta aprillis tunnistas SAS võimalust omandada airBalticus ka Läti valitsusele kuuluv enamusosalus. Augustis põhjustas aga Riia lennujaamamaksude tõttu tekkinud Läti tüli SAS-iga juba sootuks vastupidise reageeringu, kus Skandinaavia lennukompanii ähvardas oma osast Läti sidusettevõttes täielikult loobuda.
Rahvuslik firma lähtub koduse turu ootustest
•• Kodumaisel lennufirmal Estonian Air on õnnestunud lõunanaabrite lennundustülis jääda seni kõrvalseisjaks. Võimalust, et turu madalseis ja nõudluse langus talveperioodil võiks tuua kaasa mõne ettevõtte hääbumise, Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen ette ei näe. „Balti riikide lennundusturul on võrreldes naabermaadega palju arenguruumi.” Küll võtavad majanduslangus ja nõudluse vähenemine tormiliselt kulgenud arengul tema hinnangu järgi hoo mõneks ajaks maha. Samal ajal on tema sõnul rahvuslikel lennufirmadel tegutsemiseks ruumi ka väiksel turul. „Lähtutakse eelkõige kohaliku turu vajadustest ja püütakse suurendada otselendude arvu sinna, kus nõudlus selle järele on kõige suurem.”
•• Tallinna lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür lõunanaabrite lennufirmade väljavaateid kommenteerida ei soovi. Ta soovitab hoopis vaadata asjale laiemalt. „Suurem osa lennujaamadest prognoosib järgmist aastat kehvemaks, kui seda olid tänavune või mullune.”