Sõnnikust saab elektrit toota
Eesti Energia tellimusel valminud uuringust selgub, et Ekseko seafarmi rajatava kombijaama ehituseks kuluks 65 miljonit krooni.
“Ekseko jaoks oleks tegemist hea projektiga. Enam ei peaks nad sõnnikut põldudele laotama ja nii haisutades inimeste pahameelt pälvima. Kindlasti oleks see neile ka äriliselt kasulik,” ütles ECN-i ekspert Leo Munk Eesti Päevalehele.
ECN on uurinud sõnnikust elektri ja soojuse tootmise tasuvust kevadest saadik ning sel nädalal esitatakse ligi 300 000 krooni maksma läinud uuringu lõplik versioon Eesti Energiale ning Eksekole.
Elekter ja soojus
Firma hinnangul oleks mõistlik ehitada Viiratsisse Ekseko territooriumile, seafarmist umbes 800 meetri kaugusele kombijaam maksumusega 65 miljonit krooni. Ligi 4000 ruutmeetril paiknev jaam toodaks aastas 14 000 MWh elektrienergiat, mille Eesti Energia on kohustatud ära ostma. Lisaks toodetaks ligi 17 000 MWh soojust, mida Ekseko kasutaks oma tarbeks.
Taanlaste hinnangul saab kombijaamas elektrit ja soojust toota Ekseko ja Talleggi sõnnikust, Rakvere Lihakombinaadi lihajäätmetest ning Viljandi linna mudast. “Erinevaid komponente kokku pannes saame tootmises kõrgema energiaväärtuse,” ütles Munk. Kokku töötleks kombijaam igal aastal ligi 155 000 tonni jäätmeid, millest ligi 120 000 tonni oleks Ekseko seasõnnik.
“Eksekol on Eesti suurim sõnnikukogus ja kuhu need biogeneraatorid veel püsti panna, kui mitte meile,” ütles Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm.
“Enamusosalus ja äririsk peaks siiski jääma Eesti Energiale,” ütles Soorm. “Ja kui neil pole huvi, siis kindlasti on see huvi Fortumil ja ehk teistelgi.”
Kombijaama opereerimiseks luuakse Soormi sõnul eraldi äriühing. Kui palju Ekseko on valmis jaama rajamiseks investeerima, ei soovinud ta öelda. “Põhiline küsimus on see, kas Eesti Energia nõukogu kiidab projekti heaks. Kui ta seda teeb, algab kompleksi ehitus 2006. aastal.”
Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi juhi Olle Hormi sõnul on kombijaama projektil igat pidi jumet. “See lahendab kompleksselt terve rea probleeme. Ainuke nõrk koht on logistika ehk sõnniku toimetamine Tallinna külje alt Talleggist Viljandisse.”
Eesti Energia ei kommenteeri
Eesti Energia juhatuse liige Lembit Vali keeldus eile ECN-i uuringu tulemusi kommenteerimast ega soovinud öelda, kui palju võiks firma reaalselt kombijaama investeerida.
Hind, millega Eesti Energia on kohustatud taastuvatest allikatest elektrienergia kokku ostma, on hetkel ligi 77 senti/kWh.
Riik on võtnud endale kohustuse toota 2010. aastaks 5 protsenti elektrienergiat taastuvatest allikatest. Pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse arengukava näeb aga 2020. aastaks kombijaamades toodetava elektri osakaaluks ette 20 protsenti.
”Biogaasi elektri- ja soojusjaam Ekseko seafarmis on üks võimalus saavutada antud eesmärk,” ütles Vali.
