Soodne "laenupakkumine" tegi Saaremaa naise ligi 15 000 euro võrra vaesemaks

 (127)
rahapõletamine
Foto: Kretel Kuusk

14. veebruaril alustati kriminaalmenetlus selles, et umbes aasta vältel erinevatel aegadel peteti 62-aastaselt Saaremaal elavalt naiselt interneti vahendusel välja ligi 14 800 eurot.

Naisele pakuti soodsatel tingimustel laenu, mille saamiseks pidi ta kandma erinevaid summasid välismaistele kontodele. Lubatud laenu naine ei saanud.

Saaremaa proua võib ent rõõmustada, et on isegi kergelt pääsenud: eelmise aasta novembris langes laialt levinud telefonipettuse lõksu Raplamaa elanik, kes jäi uskuma venekeelsete isikute pakutud investeerimisvõimaluste headusse.

Kriminaalmenetlust alustati toona selles, et 2019. aasta novembrikuus pakkus vene keelt kõnelev mees telefoni teel Raplamaal elavale isikule investeerimisvõimalust. Et raha kasvama panna, kandis raplamaalane kahe juhendaja nõudmisel ja juhendamisel raha välismaisele kontole, millele temal enam ligipääsu ei ole. Skeemiga tekitati isikule kahju enam kui 500 000 eurot.

Eelmisel aastal on Politsei- ja Piirivalveamet registreerinud kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Keskmine kahju kuriteo kohta oli 11 000 eurot.

Kõnes kasutatakse pealetükkivat tooni, mille eesmärk on panna klient tegema kohest investeerimisotsust ning helistajad võivad tihtipeale rääkida mõnd muud keelt, hoiatab Swedbank oma blogis.

Helistajad kasutavad inimeste usalduse võitmiseks tihti välismaal registreeritud veebilehti ja viitavad, et tegemist on pika ajalooga ettevõtetega. Kui müügikõne on läinud edukalt, küsitakse kliendilt pangakaardi ja isikut tõendava dokumendi andmeid. Lisaks võidakse küsida ka muud isiklikku infot või suunatakse klient ettevõtte veebilehele ise oma andmeid sisestama.

Seotud lood:

Kuidas käituda, kui saad sellise kõne?

Kui saad sellise kõne, tuleks esmalt teadvustada, et igasugune investeerimine on risk ja kasumi teenimine ei ole kunagi garanteeritud. Kindlasti ei ole mõistlik kõne käigus teha investeerimisotsust ja anda enda isiklikke andmeid võõrale (ID-kaardi andmed, PIN-koodid, fotod krediitkaardist jms). Samuti ära lae arvutisse programme, mis lubavad helistajal võtta üle pilti sinu arvutist (nt TeamViewer või AnyDesk).