Linnavalitsus ei toetanud eile linna aktsiaseltsi Tallinna Soojus soovi tõsta uuest aastast eratarbijate soojusenergia hinda. Hinna tõstmise asemel kavatseb linnavalitsus keskenduda ligi 87 miljoni kroonise soojavõla kättesaamisele.

Linnapea Robert Lepikson ei osanud eile veel täpsustada, kas nimetatud soojavõlg lasub lõpptarbijatel - elanikel, või soojust vahendavatel kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtetel. Selgus peaks saabuma nädala pärast, kui linnaosavanemad esitavad linnavalitsusele seletuse võla päritolu kohta.

Võla päritolu ja tekkemehhanismi ähmastab praegune soojuse liikumise süsteem, kus üks firma toodab, teine müüb, kolmas vahendab ja lõpptarbija, kelle eluruumis asub radiaator, on soojuse liikumisahelas alles neljas lüli. Vastupidises suunas liigub soojaraha, kuid ei jõua miskipärast alati tootjani.

Linnapea hinnangul on segase süsteemi selginemiseks parim lahendus see, kui tootja müüks soojust otselepinguga lõpptarbijale, näiteks korteriühistule, mida saab võlgnevuse palgaks soojast ilma jätta.

Linnale kuuluv aktsiaselts Tallinna Soojus soovis tõsta tulevast aastast eratarbijaile müüdava soojuse hinda 281 kroonilt 318 kroonile megavatt-tunnilt (MWh). Samas tahtis ettevõte alandada soojahinda juriidilistele isikutele 439 kroonilt 426 kroonile MWh-lt. Soojatootja põhjendab vahetegemist vajadusega kindlustada ettevõtete huvi Tallinna Soojuse toodangu ostmise vastu.

Viimati tõstis Tallinna Soojus sooja hinda tänavu kevadel ning soojuse MWh hakkas eraisikutele senise 244 krooni asemel maksma 281 krooni. Samas on sooja hind juriidilistele isikutele püsinud 439 kroonil MWh eest juba ligi kaks aastat.

Linnavalitsus ei toetanud eile ka osa Nõmme maju kütva aktsiaseltsi Silikaat ettepanekut tõsta soojusenergia hinda 400 kroonilt 500 kroonini MWh eest.

Tallinna Soojuse turuosa linna elamute kütmisel on ligi 80 protsenti, ettevõtte selle aasta käive on umbes 800 miljonit krooni. Tarbijate võlg soojatootjale ulatab ligi 87 miljoni kroonini - suuremad võlglased on Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Samuti on sooja eest võlgu RAS Elumaja, Ehitajate EEV 2 ja 4 ning ootamatult ka linnaeelarvelised asutused: koolid ja lasteaiad kolme miljoni krooni eest.

Linnapea Robert Lepiksoni sõnutsi hakkab linnavalitsus Tallinna Soojusega tõsisemalt tegelema jaanuaris, mil analüüsitakse ettevõtte tööd ja arenguvõimalusi. Linnavalitsus pole matnud lootust saada Iru Elektrijaam riigilt Tallinna ja Maardu ühisomandisse.

MARIKA MILVE