Sooja hind võib tõusta
“Kes see ikka miinusega töötab,” viitas Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu võimalikule mustale stsenaariumile. “Üritame siiski kokkulepet saavutada.”
Rahu kinnitas, et läbirääkimiste luhtumise korral esitab Tallinna Küte hinnatõusuks ametliku taotluse, mille kohta on linnavalitsusele juba vastav kiri saadetud.
“Meile tootis ka esimene poolaasta kahjumit, kuigi soojusettevõttes ei näita esimene poolaasta midagi,” ütles Rahu. “Esimesel poolaastal jäime graafikust kümne miljoni krooniga maha. Põhiline löök tuleb aga aasta teisel poolel, kus maagaasi praeguse hinna juures ulatub kahjum 90 miljoni kroonini. Teisel poolaastal on vaid üks külm kuu.”
Rahu sõnul moodustab gaasi mõjutatav osa soojuse omahinnast 62 protsenti. Maagaasi kuupmeetri hind on aastaga kerkinud tema sõnul kolmandiku võrra.
“Meie majandusandmed on avalikud,” lausus Rahu. “Need, kes väidavad, nagu tegeleksime väljapressimisega, on teretulnud meie andmetega tutvuma.”
Eesti Gaasi müügiosakonna direktor Raul Kotov ütles, et neil on rendile antud Tallinna Soojusega sõlmitud kolmeaastane leping, mis kehtib 2004. aasta lõpuni. “Leping on võrreldes naabritega kindlasti soodsam, probleem ei tohiks nii suur olla,” märkis Kotov. “Maagaasi hind muutub vastavalt maailmaturu masuudihinna muutusele.”
Kotov lisas, et Eesti Gaasi ja Tallinna Kütte esindajad on iga kuu koos maha istunud ja gaasifirma on järeleandmisi teinud. “Eks istume ka seekord, kuid ei oska edasise kohta midagi konkreetset öelda,” ütles Kotov. “Meil pole järeleandmisteks mingisugust kohustust.”
Tallinna Soojuse rentniku, energeetikakontserni Dalkia International tütarfirma Tallinna Küte võib keerulise olukorra tõttu taotleda enam kui kümneprotsendilist soojahinna tõusu. Rendileping annab tootjale selleks võimaluse.
Praegu on energiaturu inspektsioon kinnitanud megavatt-tunni hinnaks 379 krooni.
“Kui eelmisel aastal oli keskmine gaasihind 1100 krooni tuhande kuupmeetri kohta, siis praegu on see juba 1500 krooni,” selgitas Rahu.
“Ma ei tea, kuidas need hinnad üldse välja tulid, sest meievaheline leping on konfidentsiaalne,” ütles Raul Kotov. “Kui nad sellistest numbritest on linnavalitsusele kirjutanud, ju nad soovivad siis sellist hinda maksta.”
Samas möönis Kotov, et hinnad enam-vähem sellesse suurusjärku jäävadki. “Samas ei ole maagaas ainuke komponent antud küsimuses, võib-olla oleks linn pidanud Tallinna Küttele alguses mingi hingetõmbeperioodi andma. Praegu vajab aga rent maksmist.”
Maailma keskkonnateenuste liidri Vivendi tütarfirma Dalkia sai eelmise aasta lõpus endale Tallinna soojatrassid, võttes üle ligi 700 miljoni kroonise aasta-käibega Tallinna Soojuse. Varem kontrollis Dalkia Erakütte kaudu Tartu Tamme Soojust, Rapla Soojust, Keila Soojust, Haapsalu Soojust, Maardu Soojust ja Valga Soojust.
Pealinna kaugküttesüsteemi haldaval Tallinna Küttel on 68-protsendiline turuosa, millega ta on siin suurim soojusetootja, soojendades ühtlasi üle kolme tuhandet hoonet Tallinnas ja Maardus.
